Ennetaval sõjal on piiratud õigused. Impeerium 1.Rooma imperiaalne ideoloogia. Rooma põhines ideaoloogial, mis koosnes rooma rahust (pax romane) ja sellega tihdealt seaotud tsivilisatsiooni tunnetusest. Samuti elukorrast korraldatud, seadustatud ja luksuslik. Kõige aluseks oli õigus, ka sõjas olid oma seadused. 2.Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. 16. sajandini mõisteti ajalugu nalje maailmariigi idee läbi, millest Rooma oli neljas, seega pidi Rooma edasi kestma ka pärast 476. Aastat. Esimesena püüdles keisrivõimule Ida-Rooma keiser, Sama tegid ka vene tsaarid (tuletatud Caesarist), Moskva, kui kolmas Rooma, Venemaa ei tunnistanud Saksa-Rooma Keisririigi ülimuslikst. Karl suur krooniti pärast germaani hõimude ühendamist samuti keisriks, tema riigi lagunedes pärandus tiitel edasi Saksa kuningatele. Ka Hispaania (pärast ühendumist Karl V kaudu Saksa-Roomaga)
Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 16. sajandini mõisteti ajalugu nalje maailmariigi idee läbi, millest Rooma oli neljas, seega pidi Rooma edasi kestma ka pärast 476. Aastat. Esimesena püüdles keisrivõimule Ida-Rooma keiser, Sama tegid ka vene tsaarid (tuletatud Caesarist), Moskva, kui kolmas Rooma, Venemaa ei tunnistanud Saksa-Rooma Keisririigi ülimuslikst. Karl suur krooniti pärast germaani hõimude ühendamist samuti keisriks, tema riigi lagunedes pärandus tiitel edasi Saksa kuningatele.
annaabi.ee 
