Kaladel võivad olla kõverad jalad või deformeerunud pöialabad või on need vastupidi tugevad ja ekastsed. Vahepealset varianti ei esine. Üks Kalade salarelvi on huumor. Nad võivad naerda, et peita pisaraid. Ta on suurepärane vembumees ja haruldane anekdootide vestja, kusjuures tema muidu nii väljendusrikas nägu võib jääda surmtõsiseks või omada isegi kurvameelse ilme. Vahel on tema nali heatahtlikja leebe, samas aga karm ja armutu. Kalad peidavad enamasti oma naljatuse taha mingisuguseid emotsioone, mida nad ei taha teistele näidata. Naer on Kaladele maskiks, mis suure eduga peidab nende tõelisi tundeid. Kalad tunnevad kaasa haigetele ja nõrkadele ning põlevad soovist neid igapidi aidata. Ta ei mõista kedagi hukka, ei varast, mõrtsukat, narkomaani, liiderdajat, patustajat, pühakutm variseri ega valetajat. Tüüpilised neptuunlased ei kritiseeri kadeduse, ahnuse, lõbujanu ega laiskuse pärast
õnnestunud vaenlaste kulul elada. Treville'i sõdurid moodustasid elavate kuradite leegioni, kes peale tema ei kuulanud kellegi sõna. Palja kaela ja rinnaga, joobnud ja kriimustatud, kolasid kuninglikud musketärid, õigemini küll härra de Treville'i musketärid kõrtsides, bulvaritel ja mänguplatsidel, karjusid täiest kõrist, keerutasid vurre, täristasid mõõku ja müksasid naudinguga härra kardinali kaardiväelasi, kui neid kohtasid. Tuhande naljatuse saatel hakkasid nad keset tänavat kaklema; mõnikord mõned neist tapetigi, aga nad surid teadmisega, et neid taga nutetakse ja nende eest kätte makstakse. Ise tapsid nad aga sageli ja olid sealjuures kindlad, et nad ei pea vangikongis hallitama, sest härra de Treville ilmub jalamaid kohale, et neid välja nõuda. Seetõttu lauldi härra de TrevilleMle kiidulaule kõigis helistikes meeste poolt, kes teda imetlesid, kes kuraditki ei kartnud, kuid härra de Treville'i ees
annaabi.ee 
