Olukorrad, kus kasutatakse üldiselt alisuva stiili: · vaidlusalune küsimus pole eriti oluline; · teise inimese seisukohti ei ole võimalik muuta ja pole võimalik asju arutada; · kui tekkivast arutelust saadav kasu ei kaalu üles kaasnevaid probleeme3 Agressiivne stiil Agressiivse suhtlemisstiiliga inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid sageli teiste kulul. Tal pole mingeid probleeme oma vajaduste edastamisega, tehes seda sarkasmi või naljatlevate nähvamiste kaudu. Kui ta oma tahtmist ei saa, asub ta rünnakule tekitades teistes süütunnet ja tõrjuvust. Sageli kasutab vanduvaid sõnu ja absuluute näiteks: ,,alati" ,,mitte kunagi". Kõne on varieeruv. Kehahoiakut iseloomustab võitluspoos: jalad harkis, käed puusas, lõug ette aetud, zestid jäigad, järsud ja võivad olla isegi hirmutavad. Olukorrad, kus üldiselt kasutatakse agressiivset stiili: · hädaolukorras, kus on vaja kiirust ja koordineeritust;
. - Konflikt väljaspoolsega suurendab sisemist koherentsust grupis, aitab defineerida oma rühma struktuuri - selleks võidakse isegi meelega konflikte tekitada. - Ideoloogiline konflikt radikaalsem kui majanduslik/poliitiline. - Sotsiaalsete struktuuride sallivus konflikti suhtes on erinev. Konflikti lahendamine Ritualiseeritud viha ja stressi maandamine. Eriliste suhete (vältimissuhete, naljatlevate suhete) kujunemine. Lauluduellid (eskimod). Süüdistuste andmine kohtule. Süütuse vandumine. Rahvuslus ja selle uurimine Rahvustunnete ja nende väljenduste uurimine ajas ja ruumis. Rahvuslik identiteet on konstrueeritud läbi ajaloo tõlgenduste, rituaalide ja traditsioonide loomise, tahtliku ja organiseeritud unustamise jms. Benedict Anderson. Imagined Communities. (1983)
annaabi.ee 
