Seega muutus poliitiline olukord, mis suurelgi määral hakkab mõjutama Vilde elu. Iga kaotatud lahinguga kasvas tsaari-Venemaa rahvaste hulgas rahulolematus isevalitsuse vastu. Vildegi ei suutnud varjata oma opositsioonilist hoiakut ning laseb sellega oma nime märgata. 1904. aasal lahkus Vilde Tallinnast ja suundus Tartusse ,,Uudiste" toimetusse, kuhu teda oli juba paar kuud varem kutsutud. Tartus loobus Vilde kaastööst teistele lehtedele ja tema põhiliseks ülesandeks oli veste- ja naljaosa toimetamine. Kevadel 1905. aastal lülitub Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse. Ta võtab osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest ja täidab hiljem agaralt talle usaldatud ülesandeid. 1905. aasta detsembris kehtestati seoses revolutsiooni algusega Baltimaadel sõjakohus ja algas politseiterror Eesti linnades. Tartus vahistatakse massiliselt inimesi, ,,Uudiste" toimetuses tehakse läbiotsimine
seejärel hakkas ta kampa Konstantin Pätsi Teataja meestega, õieti peetigi Vildet Teataja asutamise idee algatajaks. Põhiliselt toimetas Vilde ise Teataja Naljalisa ja kirjutas oma ajaloolisi suurromaane, mis joonealustena ilmusid. Et ta oli aga otsekohene ja kompromisside vastu sallimatu, püüdis Päts temast vaikselt lahti saada. Niiviisi leidiski Vilde ennast varsti Tartus Peeter Speegi Uudiste toimetuses, kus tema kanda jäi Uudiste Naljaosa. Vilde oli neis mõlemis ajalehtede naljalisades väga terav just Jaan Tõnissoni vastu. Vilde oli terve oma elu kriitiline, naerdes välja tõusiklust ja lõõpides vagatsejaid. Tõnisson suhtus aga elunähtustesse tõsiselt, ta oli enda meelest avaliku arvamuse kujundaja ning sekkus teiste asjadesse piire tundmata. See andis Vildele alust tembeldada Tõnisson tagurlikkuse kehastuseks, kes seisab vastu uuenduspüüetele ja takistab ühiskonna arengut.
annaabi.ee 
