eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne Räägu Rein mõisavihkaja, ahne, ülbe Liina talumees Reinu tütar, uhke Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik Imbi ja Ärni vanapaar, kelle nõrkuseks varastamine Näiteid raamatust ,,Rehepapp" Rehepapp Jaanile: ,,Küll sa oled ikka loll! Päris õige oleks jah, kui va
inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase
erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega – rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt, toatüdruk Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu
inimestele erinevad mütoloogilised olendid - Vanapagan, kratid, tondid, libahundid jm. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase
Eestis elavate vene koolitüdrukute salmikutes leiduv sarnaneb eesti salmikute ainesega. Vene salmikute aineses puudub rikkalik vanem naljatraditsioon, mis on tavaline eesti kaustikutes.( Kalmre 1999:109) Eesti koolitüdrukud nimetavad oma kaustikuid oraakliteks (ennustuskaustik), aga ka salakaustikeks. Teismeliste tüdrukute jaoks on see mitmekülgsete funktsioonidega kirjaliku pärimuse vorm. Need kaustikud koosnevad ennustustest, tõlgendustest, naljanditest, albumisalmidest, romantilistest juttudest, populaarsest teabest. Taoline liigiline koostis hakkas kujunema eelmise sajandi lõpus. (Kalmre 1993: 5-6) Võib öelda, et salmikuluules on esindatud mitmekesine liigilisus. Eriti huvitav on asjaolu, et algselt olid salmikuluule kirjutajad mehed. Nagu kogu kultuurile omane, on ka salmikuluule levikus näha seoseid naaberrahvaste traditsioonidega. Salmikutesse mitte ainult ei kirjutatud, vaid ka joonistati. Joonistussalmikut hakkavad
annaabi.ee 
