2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt 2) Imemuinasjutt 3) Olustikuline muinasjutt *Tegelaste vastandamine *Kolm arvu *Õnnelik lõpp *Traditsiooniline algus ja lõpp *Muistendid jagunevad omakorda 3-eks: * Tekke- ja seletus muistend * Vägilas muistend * Koha muistend *Pajatused: Pajatus on rahva seas liikuv lühike jutt, Mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. *Naljandid Naljandis on argielu kujutatud läbi huumori, Kasutades olukorra ja sõna koomikat. *Rahvaluule lühivormid Kõnekäänd -kujukas,piltlik ütlus Uhke, nagu oleks tal nina ära kullatud. Mõistatus -sõnaline peitepilt Kiberik, kõberik, kükitab mäe külje peal. ( Kõrv ) Vanasõna -rahvatarkus ja reeglite kogum Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad.
Oma kultuuri tajutaks normaalsena, "õigena", "heana", võõrast kultuuri veidrana, "väärana", "pahana". Rühmaidentiteedi moodustumise aluseid on kõikekokku päris palju. Põhilõikeid, mille alusel rahvanali oma "meie"/"nemad" -suhted korraldab, on siiski kaks: sotsiaalne ja etniline. Rahvanalja pilkeobjekti-valik on omapäraselt "tsentrifugaalne". Väga teravasti töötab sotsiaalne "meie"-teadvus alt üles: sulane pärib naljandis võidu peremehe, talumees vaimuliku või aadliku, kellamees või köster pastori, toapoiss või kutsar härra üle; uuemas poliitilises naljas on tegelaskujud kaasaegsed, kuid pilke põhisuund ikka alt üles. Samal ajal pilkab naljand ka "marginaale" -- käsitöölisi (eriti rätsepaid ja kingseppi) ja kaupmehi, asotsiaale ja kerjuseid. Etniline lõige on pilgete adresseerimise teine põhilõige. Naaberrahvaste ja -hõimude vaheline vastastikune või ühesuunaline pila (nn
millele lisanduvad varjundid ( peen- ja jämekoomika, situatsiooni- , karakteri- ,sõnakoomika, tragikoomika jt ). Koomilist võib esined kõigis zanrides, põhielemendiks on ta komöödias, farsis ( pilkeline, jämekoomika võtteid äravahetamised, kahemõttelisused kasutav komöödia ), vodevillis ( kerge lühikomöödia laulu ja tantsuga ), humoreskis ( lühike lugu, milles heidetakse heatahtlikku nalja mingi nähtuse, isiku või tema omaduse üle ), naljandis, pilkelaulus, kuplees ( koomilise või satiirilise sisuga nalja- või pilkelauluke, mis algselt koosnes kahest, hiljem neljast riimitud värsist ) jt. KUJUNDILISUS Ilukirjandust eraldab kõigist teistest sõnalise väljenduse vormidest tema spetsiifiline omadus kujundilisus. Kujundi all mõtleme piltlikku kujutust, mille kaudu kirjanik näitab ning üldistab tegelikkuse olulisi ja iseloomulikke külgi. Ilukirjanduslik teos käsitleb elu kogu tema täiuses. Kunstilise kujundi liigid
annaabi.ee 
