Oma surmapäeval oli ta 68-aastane. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 6 2. Looming 2.1 Kirjandusliku tee algul Vilde kirjanduslikuks kasvatajaks olid eesti rahvusliku liikumise ja selle järel-aja teosed ning saksa romantilised seiklusromaanid ja põnevusjutud, mida ta kooliaastaist peale innukat luges. Ta alustaski oma loomingulist teed põnevus- ja naljakirjanikuna. Vilde esimesed teosed olid täis põnevust, nalja ja kergust. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/3teema/kirjandus/eduard.htm) Teiseks kasvatasid teda ka teatrilaval nähtud klassikalised draamad. Vilde arengus oli üldse eriline koht teatril. Temast sai juba noorest peast lavakunsti harrastaja ja ihaleja. Teater mõjutas kogu Vilde loomingut. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 1883. aasta sügisel liitus Eduard Vilde lehe ,,Virulase" toimetusega. Ajaleht ,,Virulane" oli
jutustus ,,Maimu". Rahvaluuleainete käsutamise 1865 -1933 eesti kirjanik. Ta käis Tallinnas poolest väärib tähelepanu veel raamjutustus kreiskoolis, töötas mitmel pool ajakirjanikuna, ,,Libahunt". A. Kitzbergi loodud elupildid on võttis osa 1905.--07. a. revolutsioonist ja elas pigem idüllilised ja humoristlikud. A. Kitzberg on pärast seda 1917. a-ni maapaos. Vilde alustas eesti kunstiväärtusliku draama rajajaid, meie loomingulist teed põnevus- ja naljakirjanikuna. kutselise teatri esimene näitekirjanik. . A. Vilde esimesed teosed olid täis põnevust, nalja ja Kitzbergi esimeseks draamakatseks oli A. Kotzebue kergust. Tuntuim realistlik romaan on "Külmale jandi ,,Virrvarr" ümbertegemine. A. Kitzbergi maale," kus autor kujutab eesti külaolustikku ja loomingulisse pärandisse kuulub mõnikümmend analüüsib kuritegevuse põhjusi. Kolmandal külajuttu, mitu teist algupärast näidendit, saksa