Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H. Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" on vanal parunil suus just see iseäralik eesti keel: "Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt jooma ja loulma, siis teie hakkap
korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H. Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" on vanal parunil suus just see iseäralik eesti keel: "Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt
aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H. Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" on vanal parunil suus just see iseäralik eesti keel: "Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt jooma ja loulma,
annaabi.ee 
