sanitaarabinõud pärast dehelmintiseerimist. Väldivad väliskeskkonna (ruumide, karjamaade) saastumist pärast dehelmintiseerimist massiliselt erituvate helmindimunade ja vastsetega. Dehelmintiseeritud loomi peetakse 5--7 päeva ruumides või väikestes kuivades koplites. Sõnnik ja eritunud parasiidid kogutakse ja kahjutustatakse. Ruumides tehakse põhjalik puhastus ja desinvasioon. Suvel on otstarbekohane ajada loomad pärast dehelmintiseerimist uutele, nakkusvabadele karjamaadele. sekundaarne elukeskkond (ld. secundarius -- teisene) -- teisene elukeskkond. Parasiidi teisene elukeskkond on peremeest ümbritsev väliskeskkond, mille mõjud jõuavad parasiidini peremehe poolt vahendatuna ja transformeerituna. Vt. peremehe organism parasiidi elukeskkonnana. sekundaarne immuunsus (ld. secundarius -- teisene; immunis -- vaba millestki) -- omandatud tõvekindlus. Areneb organismis pärast parasiitidega nakatumist või pärast
Uurimisosakonda teavitatakse eelnevalt ja meenutatakse ka suusõnaliselt isolatsiooninõudeid. Teiste isolatsioonikategooriate puhul tehakse võimalikult palju protseduure isolatsioonipalatis ja sealt väljasaatmise korral teavitatakse vastuvõtuosakonda isolatsiooninõuetest. Kui võimalik tehakse esmajärjekorras protseduurid/uuringud kaitsvat isolatsiooni vajavatele patsientidele, seejärel tavalistele nakkusvabadele patsientidele ning kõige lõpuks isolatsiooninõudvatele patsientidele. Igal juhul märgitakse uuringu saatekirjale nõutav isolatsioonikategooria. Uuringut sooritav personal peab kasutama patsiendi isolatsioonikategooriale vastavaid kaitsevahendeid. Pärast kontaktnakkuse isolatsiooni vajava patsiendi (k.a piisknakkustega kuni kuueaastased lapsed) lahkumist uurimisruumist puhastatakse seal kõik pinnad ja vahendid, mis olid patsiendiga kontaktis. Soovitatav on
annaabi.ee 
