Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugeva immuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres paljuantikehi ehk vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist. Diagnoosimine Kõige sagedamini kasutatakse jersinioosi diagnoosimiseks vereanalüüsi, kust otsitakse antikehi. Jersiiniaid võib isoleerida ka verest ja nakkuskolletest - soole lümfisõlmedest, kõhukelme poolt eritatud vedelikust ja mädanikest. Jersinioosi järgse liigespõletiku puhul tehakse vereanalüüs, milles jälgitakse põletikunäitajaid. Sageli analüüsitakse ka liigesevedelikku. Ravivõimalused Enamasti kasutatakse jersinioosi puhul organismi toetavat ravi- antakse juua palju vett, et taastada kõhulahtisuse ja oksendamisega tekkivat veekaotust. Vajadusel asendatakse vedelik veeni kaudu
Diagnoosi kinnitamiseks saab kasutada immunfluorestsentsmeetodit. On täheldatud viiruse ainult horisontaalselt edasikandumist. Peamisteks nakkusallikateks on elusad ja surnud lõhed ning tapajäätmed, samuti kalatöötlemisettevõtete heitvesi. Kalatäid võivad nakkust edasi kanda. Asutusmaterjaliks tuleb tuua smolte võimalikult vähestest majandistest ja mitte mingil juhul desinfitseerimata mereveega majanditest. Kõiki lõhesid, mis on kuni mitmesaja meetri kaugusel nakkuskolletest, tuleb pidada nakatunuteks ja nad tuleb välja püüda, kuni on diagnoositud ISA. Kogu kala ja tapajäätmed tuleb hävitada. ISA ravi ei tunta. Bakteriaalsed haigused Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise
annaabi.ee 
