HIV positiivsete õigeaegne avastamine aitab vältida uusi nakatumisi kuna inimene on oma infitseeritusest teadlikuna vähem nakkusohtlik. Samaaegselt aitab varajane nakkusjuhtude avastamine alustada õigeaegse viirusevastase spetsiifilise raviga, mis võimaldab vältida haiguse arengut ning säilitab nakatanu tervise- ja töövõime (Zilmer:2007). HIV- positiivseid patsiente jälgivad ja ravivad Eestis infektsioonhaiguste eriala spetsialistid viies keskuses: Lääne- Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuses, Ida- Viru Keskhaigla nakkusosakonnas, Narva Haigla nakkusosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisehaiguste kliiniku nakkusosakonnas ja Pärnu Haigla nakkusosakonnas. Kokku on arsti poole pöördunud ja arvele võetud Eestis ca 3500 HIV nakatunut (79% HIV- positiivsetest identifitseeritud isikutest) (Zilmer:2007). HIV viirusesse nakatumine on jätkuvalt suure tähtsusega ja tõsiseks tervishoiu probleemiks kogu WHO Euroopa regioonis
Edasised tegevused Pärast esmaseid meetmeid tuleb minna nakkushaigusi ravivasse tervishoiuasutusse. Vigastus tuleb registreerida ja dokumenteerida (kindlustuskaitse jaoks). Samuti tuleb anda vereproov nii patsiendil kui vigastatud töötajal. Kui potentsiaalset ohtlikku nakkust kandvat patsienti ei ole võimalik uurida (narkomaan lahkus sündmuskohalt), tuleb tema isikuandmete alusel kontrollida võimalikku nakkuskandlust nakkuskeskuses. Ideaaljuhul peaks see toimuma 1–2 tunni jooksul – seda on vaja, et õigel ajal HIV-profülaktikaga (kolme ravimi kombinatsiooniga) alustada. Optimaalne oleks alustada kombinatsiooniravi medikamentide manustamist esimese 1–2 tunni jooksul, aga igal juhul hiljemalt 48–72 tundi pärast vigastuse tekkimist. Veenikanüülide õige käsitsemine Kuna kiirabitöötajad teevad peagu iga päev patsientidele invasiivseid protseduure, siis on
annaabi.ee 
