PERH-i kardioloogiaosakonda satub 23. Aastane noor naine, kes on varem olnud 1. nädala kestnud kõhulahtisuse,oksendamise ja süveneva jõuetuse tõttu hospitaliseeritud nakkushaiglasse salmonelloosi kahtlusega. Nakkushaiglas leitakse rütmihäired – VES, kodade virvendusarütmia paroksüsmid. Nakkushaiglas veedetud päeva jooksul rütmihäired sagenevad, lisanduvad erutusjuhte häired, VT episoodid, mistõttu toodi ta üle kardioloogiaosakonda. Õde võtab patsiendilt anamneesi ja kontrollib elutähtsaid näitajaid. Palavikku patsiendil ei ole, varasemalt on olnud terve ning ravimeid ei tarvita. Välisreisil ei ole käinud ja kõik ülejäänud pereliikmed terved, varasemaid rütmihäired perekondlikus anamneesis pole esinenud
käitumine, mis viib sotsiaalse masinavärgi tasakaalust välja. Kuivõrd novellid on ankurdatud kaasaja reaalides, saab neid lugeda poliitilise tähendusega paraboolidena, mille teravik on suunatud inimest nivelleeriva ja manipuleeriva süsteemi vastu. Valtoni looming haakub ses suhtes Kesk-Euroopa absurdikirjandusega(S.Mrozek jt). Mitmes novellis tekitab kummastust tegevuse vstuolu tegevuskoha ja sellega seotud kokkuleppeliste reeglitega, n-ö kohatu käitumine. ,,Salmonellas" hakkab patsient nakkushaiglas juurutama töökollektiivile obligatoorset poliitilist propagandat; novellis ,,Rohelise seljakotiga mees" tekitab ametnikes paanikat valjusti ettelugemine jaamahoones kui avalikus kohas. Niminovellis ,,Kaheksa jaapanlannat" visualiseerib haprate, liblikalike tantsijannade ja keemiakombinaadi tohutu räpase masinavärgi terav vastandus opositsioona masinlik-inimlik, mehhaaniline-loomulik. Valton pilkab samuti