Siberi katk (anthrax) Siberi katk on veiste, lammaste, hobuste, sigade jmt. Loomade ning inimeste äge nakkushaigus, zoonoos, mida tekitab pulkpisik Bacillus anthracis. Pulkpisiku eosed on väga püsivad, nad taluvad 45-60 minutit keetmist ja säilivad mullas eluvõimelistena kümneid aastaid. Loomad nakatuvad siberi katku saastunud sööda ja joogiga, inimene haigeid loomi hooldades või tappes, lihakeha või tapajäätmeid töödeldes, mõnikord ka haige looma liha süües. Nakatumisviisi järgi eristatakse inimesel siberi katku naha-, kopsu- ja soolevormina. Nahavorm selle puhul tekib teisel või kolmandal päeval pärast nakatumist käele, näole veel mitmesse katmata kehaosale väike punane tähn, mis suureneb ja areneb paiseks: keskel on must, sütt meenutav katt ja ümberringi tugev põletikuline turse. Kopsuvorm on raske kopsupõletik, mida põhjustab siberi katku eoseid sisaldava tolmu sissehingamine.
Sümptomiteks on lööve, oksendamine, peavalu, kõhuvalu ja lahtisus. NB!! HAIGUSE PÕHJUSTAJAKS VÕIB OLLA VÄGA VÄIKE HULK BAKTEREID -HAIGUSTEKITAJAD SÄILIVAD JA PALJUNEVAD HÄSTI TOIDUAINETES. 6.3. HELMINTOOSID. Helmintoosideks nimetatakse soolenugiliste ehk sooleusside poolt tekitatud haigusi. Nakatumise allikad · Väheküpsetatud liha · Pesemata aedvili · Toidukahjurite (kärbeste ja prussakate) juurdepääs toidule · Isiklike hügieeninõuete eiramine. Nakatumisviisi poolest jagunevad soolenugilised : · munad valmivad lõplikult väliskeskkonnas ( solkmed) · munad valmivad lõplikult loomorganismis või kalades.(laiuss, paeluss) 11 Helmintooside vältimine · Väliskeskkonda ( maapinda, vett) peab kaitsma soolenugiliste munadega saastumise eest. · Tarvitades toiduks keetmata köögivilju, puuvilju ja marju tuleb neid pesta jooksva vee all. · Käsi tuleb tingimata pesta seebi ja harjaga. 7