vanglas kokku umbes 800 kohta. Väike arv loob probleeme eelkõige vanglasisese diferentseerimise osas, kuna naistele tuleb võimaldada ema ja lapse osakond, üldhariduse ja kutseõppe võimalused, kinnine ja avatud osakond. Enamasti väiksemad julgeolekuriskid lubavad ülalpidamises teatud iseärasusi: isiklike rõivaste kandmine, suuremad vabadused ruumide kujundamiseks, kambrite pikem latioleku aeg, leebemad külastusreeglid, luba külastada hooldust vajavaid omakseid jne. Paljud naisvangid on ise varem langenud vägivalla või seksuaalse kuritarvimise ovriks, millele tuleb reageerida vastavate nõustamis- või ravimeetmetega. Naiskinnipeetavate hulgas on protsentuaalselt palju suurem osa narkosõltlasi kui meeste hulgas. Selline eriline olukord nõuab nii vastava nõustamise olemaslou, meditsiinilist ravi kui ka kulutusi vajalikule eriravile. (Tael 2009) Eesti 4% Eesti vangidest on naised. Eeluuritavad paiknevad Tallinna, Tartu ja Viru vanglates.
põgusalt viibinud. Seal kinkis kokk, kes mõistis, et nad vanglast tulevad, mõlemale terve taldrikutäie süüa. Sellised „väljasõidud“ olid aga üksikud juhtumid, mis võimaldati ainult käputäiele naistest. 1943. aasta hilissügisel viidi Jägala laagris olnud juudi naised Tallinna keskvanglast üle Vaivara koonduslaagrisse. 54 Vaivara koonduslaagris Tšehhi ja saksa naisvangid olid esimest korda „tõelisesse kontsentratsioonilaagrisse“ sattunud. Isegi pärast külalislahkuseta Jägalat või kõledat Tallinna vanglat oli Ereda kõigi jaoks šokk. Ereda oli ainult okastraat, sajad räbaldunud, räpased vangid ja külmad barakid. […] Heinz Drosin (Ereda laagri sakslasest komandant) oli Inge Syltenová küll oma kokaks valinud, tegelikult tegi talle aga süüa Gisela Danzigerová. Inge sai endale voodiaseme barakis, elas aga tegelikult koos komandandiga
annaabi.ee 
