poliitilise elu keskus ja kultusepaigad ( väljaspool losse pole templeid leitud ). Tsivlilisatsioonil puudusid sõjakad jooned: lossid olid kindlustamata valitsejad polnud arvatavasti sõjapealikud jahistseenide, kindlustuste ja relvade puudumine Kunsti iseloomustavad: rahu ja rõõmsameelsus temaatikaks loodus, usupidustused, sport jne Naise arvatav domineerimine ühiskonnas: Jumalad naissoost naiste rohke kujutamine kunstis naisvalitsejad Usundile omane: härjakultus domineerivad jumalannad ( viljakus? ) Elanike tegevusalad: põlluharimine ( ilma kunstliku niisutuseta ) kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele! Kreeta kultuuri allakäik: ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel. MÜKEENE KULTUUR
- Kui teistes tsivilisatsioonides olid valitsejad tavaliselt ka väepealikud, siis Kreeta saart võisid valitsejad olla naispreestrid. - Arheoloogid pole pronksiaja antud perioodist leidnud relvi. - Losside seinu katavad seinamaalid, millel pole kujutatud jahistseene vaid rahulikke ja elurõõmsaid pilte loodusest, loomadest ja lindudest ja spordist. - Arvatavasti domineerisid minoilises kultuuris naised (naisvalitsejad ja -preestrid). Naise positsioon sealses ühiskonnas oli väärikas. 2.6. Kreeta kultuuri religioon: Kreeta religioonist on tehtud järeldusi arheoloogilise ainese ja kujutava kunsti põhjal. Kreetalased austasid peamiselt jumalannasid (viljakusjumalannad). Kui jumalanna kõrval on kujutatud ka mõnda meest (meessoost jumalat), siis seinamaalide kompositsioonist lähtuvalt jäävad domineerima jumalannad. Minoilises kultuuris oli