Müütises kasutasid jumalannad tihti ka oma väge, et meestele kätte maksta. Naised keskajal olid tunduvalt avameelsemad ja seksuaalsemad, kui võis eeldada ajastult, kus naiselikkuse ideaalkujuks oli Jeesuse ema Neitsi Maarja. Tegelikkuses olid selle ajastu naised, nii päriselus kui kirjanduses, lõhestunud inimesed ühiskonna ideaali ja oma tegelike instinktide ning kehaliste vajaduste vahel. Elizabethi aegse kirjanduse tüüpilised zanrid olid misogüünia (see tähendab naistevihkamine) ja meeste ülemvõim. Naiste õigused olid väga piiratud ja neil ei olnud luba oma arvamust avaldada. Naisi ei vaadeldud kui isikuid vaid neid peeti vajalikuks osaks paljunemisprotsessis. Naiste ideaal oli kahestunud püha ja puhta Neitsi Maarja ja tema lihaliku vastandi Eva vahel, kes ahvatles Aadamit keelatud vilja proovima. Valitses üldine usaldamatus naiste vastu ja enamus teoseid alandas ning halvustas naissugu. Victoria aegses kirjanduses oli näha naise rolli muutust ühiskonnas
7. Otsustamisvõimetus. Ei suuda ise endale abi otsida ega kodustest probleemidest rääkida. 5 8. Hulkurlus. Väldib kodu või põgenem kodunt. 9. Alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine. 10. Omandiõigust rõhutav ja armukade käitumine oma tüdruksõbra suhtes, tema käimiste ja tegemiste kontrollimine. 11. Vägivaldne lähisuhtes. Ähvardused, seksi pealesurumine partnerile. 12. Naistevihkamine. Noormeestel viha väljanäitamine tütarlaste suhtes või nende naeruvääristamine. 13. Meestevihkamine. Tütarlastel viha või hirmu väljanäitamine poiste suhtes. 14. Rasedus 15. Väärkohtlemisest või vägivallaga ähvardamisest teatamine. Lapsed õpivad vägivalda tundma väga erinaval viisil. Nad võivad näha vägivalda filmides, raamatutes, televisioonis. Nad võivad kogeda vägivalda koolis, tänaval ja kodus. Laste kallal kasutavad tihti nende vanemad, kuid
annaabi.ee 
