Akaloidid on närvisüsteemile mõjuvad mürgid. Nõrkaderavimtaimede puhulon rakse saadaüledoosi. Tugevatoimeised taimedon sama pulga tabelttidega. Ka ravimtaimedega võib harjuda, inimene võib saada mürgiusekakõrvalainetest.Sepärast kasutada harilikku naistepuna. Kasutamine Namus on värskeltkasutatav. Mõnda saab aga ainult hoiustatult,mõnelkaovad hoiustatult kõrvatoimed.Hoiustamiseks on enmus juhul kuivatamine ja tõmmised ( vee ja viinaga). Preparaatdega sama tõhusad on õlid. Naistepunast teha õlis, japanna veelpäikese kätte. Mõni kord võib teha ka segu. Arvestada igasuguste võimaustega, mis see kaasa võib tuua. Kogumine Koguda puhtalt. Koguda ühte liiki, mitte pärast jagama hakata. Korjata õigel ajal; kui toimeaineid leidub( on kõige rohkem). Tavaiset sügisest varakevadeni, suvel kasvuajal on vähe. Kui kasutada lehti, siis korjata suvel. Kui annavad õied siis korjata õitseise ajal, sest õitsedes aine tehulk kahaneeb. Meliss korjata enne õitsemist
verev-kurereha, mets-kurereha (Geranium sylvaticum), aaskaerand (Helictotrichon pubescens), kandiline naistepuna (Hypericum maculatum), palu-härghein, sõrmtarn (Carex digitata), mägitarn, koldnõges (Galeobdolon luteum) jt. Samblarinde moodustavad laanik, metsakäharik, palusammal, lehviksammal, jt. Raiestikel on rohttaimestik tihe, moodustudes metsmaasikast, külmamailasest, lillakast, h. naadist, harilikust kasteheinast (Agrostis capillaris), luht-kastevarrest, kandilisest naistepunast , võilillest (Taraxacum sp.) jt. LU puhul toimub puuliikide vaheldus halli-lepa, kase ja haavaga. Kultiveeritakse tavaliselt Ku, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, istutades kuni 3000 tk ha-le, Ks, külvates kuni 4500 külvikohta ha-le, Lh, istutades kuni 1000 tk ha-le, Ts, istutades kuni 1700 tk ha-le või Ta, istutades kuni 1500 tk ha-le. Kasvukohatüüp on kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, vähem