soodustamiseks siluda aianoaga. Kõik oksad lõigatakse ilma tüükaid jätmata. Suuremad, üle 1 cm läbimõõduga lõikehaavad on vaja katta haavakaitsevahendiga (aiavaha, Bayletoni pasta, õlivärviga). 66 TUHKURENELAS Iseloomustus Tuhkurenelas (Spiraea x cinerea) (Joonis 15) on hübriidse päritoluga liik, esivanemateks hall enelas (Spiraea cana), mis on levinud Lääne-Euroopa kaguosas ja naistepunalehine enelas (Spiraea hypericifolia), mis kasvab Ida-Euroopa lõunaosast kuni Kirde-Hiinani. Kasvab 1,5 2 m kõrguseks ning võra poolest on kaarduvate okstega laiuv põõsas. Joonis 15. Tuhkurenelas (Spiraea x cinerea) (http://www.haljassaare.ee) 67 Tuhkurenelasel on terveservalised vahelduvad lihtlehed, ainult õitsevatel okstel võib lehe tipu osa olla peenehambuline, elliptilised, terava tipuga, kuni 3,5 cm pikad, hallikasrohelised
Allesjäänud oksatüügastest välja valida tugevamad ning peened ja liiga vanad põõsast eemaldada. Pärast tagasilõikust põõsaid väetada, et kasvaksid uued võrsed ja võra taastuks. 4.17. Spiraea x cinerea Tuhkurenelas 4.17.1. Kirjeldus Tuhkurenelas (Spiraea x cinerea) (Joonis 17) kuulub hübriidse päritoluga liik, kelle esivanemateks on hall enelas (Spiraea cana), mis on levinud Lääne-Euroopa kaguosas naistepunalehine enelas (Spiraea hypericifolia), mis kasvab Ida-Euroopa lõunaosast kuni Kirde-Hiinani. Kasvab 1,5-2 meetri kõrguseks ja võra kuju on kaarduvate okstega laiuv põõsas. Tema vanemad oksad on hallikaspruunid ja nooremad on peened, punakaspruunid ja veidi karvased. Okste küljes olevad lehed on terveservalised lihtlehed, mille õitsvatel okstel võib olla tipud peenehambulised, elliptilised, terava tipuga, kuni 3,5cm pikad ja hallikasrohelised. Noorelt on lehed veel mõlemalt pool karvased
annaabi.ee 
