MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
sellisel juhul aktsepteeritaks, siis meestel on vaid mõned piirkonnad, mille puudutamine siiski väga meeldiv ei pruugi olla. Lähisuhtes on meeste ja naiste puudutuste tajumine üsna sarnane. Meestel on vaid kaks piirkonda, mille puudutamine ei pruugi just alati kõige meeldivam olla: jalgade puudutamine allpool põlvi ning näo ja pea puudutamine. Ilmselt võib mees tajuda end lapse rollis olevana, kui naine tema nägu või pead puudutab. Seega sõltub naistepoolne puudutuste tajumine eelkõige läheduse astmest, meestel aga nii läheduse astmest kui ka võimalikust seksuaalsest huvist. Enda puudutamine Inimesed puudutavad peale teiste ka ennast. Kuna seda on vähe uuritud, siis on raske öelda, kas tegemist on kohanemisliigutustega või kuidas neid üldse liigitada. Desmond Morris (2002) on välja pakkunud järgmise jaotuse: 1. Kaitsvad liigutused. Näiteks kui me ei taha kuulata, siis surume käed kõrvadele; kui me ei taha näha, siis