Tüdruku silme ees hakkasid tulema mälestuspildid toonekurgedest metsalillede keskel,hiina templitest,punarindsest linnnust. 4. Tegelased olid üsnagi sarnased mõtlemise poolest. Nende mõtted vahepeal justkui ühinesid. Neid tegelasi ühendas asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm. Kui selle teise paari teksti juures oli selline koht, et mees vaatas lille,siis järgneval paaril vaatas samuti naine lille, tollel lillepeenral. Ning kui see naistepaar soovis teed juua, siis ka järgnev paar noortepaar soovis juua teed. Inimesed nagu oleks lugenud seal eelmiste inimeste mõtteid. 5.Kui algab jutt inimfiguuridest jalutamast korrapäratult peenarde vahel. Kui hakkavad paarid enda mälestusi meenutama. Kogu tekst hakkab justkui põnevamaks minema ja pinge hakkab tõusma,et äkki tuleb/juhtub midagi põnevat nüüd. Kuid siis hakatakse järsku rääkima teost. Siis aga hakatakse rääkima jällegi paaridest ning kogu edasi minekust
kirjeldada. Ainuke võimalus ongi mõni kõrvaline isik, kui üldse oli kelle. Tegelased olid üsna sarnased mõtlemise poolest. Nende mõtted vahepeal justkui haakusid. Näiteks kui esimene paar rääkis minevikumälestustest, siis ka teine inimestepaar rääkis minevikumäletustest. Ning kui selle teise paari teksti juures oli selline koht, et mees vaatas lille siis järgneval paaril vaatas samuti naine lille tollel lillepeenral. Ning kui see naistepaar soovis teed juua, siis ka järgnev paar noortepaar soovis juua teed. Inimesed justkui oleks lugenud seal eelmiste inimeste mõtteid või midagi taolist. Üsna kummaline oli see. Aga kindlasti oli see huvitav, et kõik toimus lillepeenra juures, seega ühendas neid tegelasi asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm. 3. Novelli keelekasutus oli üsna keeruline. Nende inimeste mõtted olid väga, väga kummalised,
Lapsi kasvatavad nüüdsest lasteaiad ja huviringid. Vanematel pole aega oma lapsi kasvatada, sest neil on vaja perekonna jaoks raha teenida, et lapsel oleks kõik vajalik olemas. Traditsiooniliselt on isa peetud perekonna peaks ja autoriteedi kehastuseks. Isa tähtsust ja positsiooni perekonnas on mõningatel äärmuslikel juhtudel püütud täielikult eitada. Kõige radikaalsemates ringkondades ei vajata meest ega isa muuks kui spermadoonoriks. Iseseisev naine või naistepaar võib nende arvamuste kohaselt isa asendada. Naiste ja meeste rollid pereelus on muutnud võrdsemaks. Enam pole nii selgeid naiste ja meeste 4 töid, kodu ja laste hoidmise eest vastutatakse sageli üheskoos. Tänapäeval osalevad paljud noored isad juba varakult laste hoidmises ning see poleks veel põlvkond tagasi kõne alla tulnud. (Myllärniemi, J. 2010) 5 2. ISA ROLL PEREKONNAS
1982). Naised avavad end enam sotsiaalsetes teemades, kuid varjavad infot enam instrumentaalsetes teemades (Murstein, Adler, 1995). Suhte alguses avavad mehed end enam naistele kui teistele meestele, ning oluliselt enam, kui seda teevad naised mõlemast soost partneritega (Derlega, 1985). 1) naised avavad end segasuhtes vähem kui omasoosuhtes; 2) naised ja mehed avavad end enam naistele kui meestele; 3) naistepaar avab end enam kui meestepaar. Sõprussuhted ja kultuurierinevused Moghaddam, Taylor, Wright (1993) summeerisid erinevused järgmiselt: - lääne ühiskonnas on sõprussuhted vabatahtlikud (i.e. vaba valik) - suhted traditsionaalsetes kultuurides kalduvad olema püsivamad ja pidevamad (kui lääne ühiskonnas). - lääne ühiskonnas kalduvad suhted olema individualistlikud (suhted on nö üks-ühele) XI Väikesed ja suured grupid 28.04.14 1. Grupp Kas järjekorras seisvad inimesed on grupp?