Tänapäeva don Juan'id Don Juan on juba keskaja Euroopast pärinev väljend, mis kujutab vabameelsete elukommetega naistemeest. Don Juani olemusest on saanud inspiratsiooni nii mitmed kirjanikud kui ka muusikud, sealhulgas näiteks kirjanik Molière ja helilooja Mozart. Kui Molière kujutas don Juani häbematu tegelase, halva eeskuju ja põrguleekides lõpetajana, siis tänapäeva ühiskonna jaoks on don Juan'id omamoodi eluideaaliks. Praegune maailm, mis on unustanud moraaliväärtused ning kus populariseeritakse vabasid eluviise, on väga soodsaks pinnaseks just don Juan'i omadustega tegelaste sünniks
jumalateenistusele läinud, siis hakkas ta kirja kirjutama. Poiss tõdes kirjas, et kuna tal ei ole ema ega isa, siis on vanaisa ainus, kes talle on jäänud ja poiss soovib talle kõike head. Ta meenutab järgnevalt vanaisa välimust: Konstantin Makarõts, öövaht, väike ja kõhetu, kuid erakordselt väle ja liikuv, u 65-aastane, igavesti naerva näo ja purjus silmadega. Veel meenutab Vanka vanaisa kui naistemeest. Ta hullas köögitüdrukutega ning tegi nendega tubakat, pakkus isegi koertele. Kirja edasi kirjutades kurdab Vanka vanaisale oma rasket elu: talle ei anta süüa, peremees ja perenaine kohtlevad teda halvasti, ta peab magama esikus ning mõnikord ei saa ta üldse magada, sest peab lapse hälli kiigutama. Kingsepa sellid käsevad Vankal samuti rumalusi teha: kõrtsist viina tuua ja pererahva tagant kurke varastada. Vanka palub, et vanaisa ta koju tagasi võtaks. Vanka lubab, et
annaabi.ee 
