20. sajandil enam tanu igapäevaselt ei kasutata, vaid ainult pidulikemal üritustel. Igapäevaselt kantakse rätikut. Kihnu mees Kuni 1880. aastateni kandsid mehed Kihnus valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid või pikki halle pükse, mida kutsuti uusadeks. Ülerõivad olid valged või helehallid. Hiljem on kasutusele tulnud ka varrastel kootud ülepea tõmmatavad kampsunid, mida kutsutakse troiks. Särk, nii nagu naistelgi on õmmeldud labasest linasest riidest. Särk kinnitati rinnalt viltssõlega ning varrukavärvlid sõltustega. Püksid on õmmeldud takusest koeripstehnikas riidest ning on värvli juures kurrutatud. Kinnis asub keskelt veidi paremal. Paremal küljel asetseb püsttasku. Pükste säärte otste palistusel on sinisest villasest lõngast sämppistes kaunistus. Kuub on õmmeldud tasapindsest villasest riidest. Tikkimisel on kasutatud valget linast niiti ja püstkrae on seljatükiga koos lõigatud
eripärasid. Meeste rõivad olid ühtlasi naistest vähem pronksilustustega kaunistatud, mistõttu nende säilivus on halvem ka laibamatustes. Eestis on ühe Siksali matuse põhjal suudetud siiski rekonstrueerida 14. sajandi mehe kuub. Võib oletada, et üldjoontes samasuguseid kuubesid kandsid mehed ka mõnisada aastat varem. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja keebist ehk üleviskest. Säärte ümber olid mässitud samasugused jalamähised, nagu naistelgi. Nii liivlaste laibamatustest kui ka 11. sajandisse kuuluvast Raatvere mehematusest on leitud pronksspiraalidega kaunistatud jalamähiseid, mis võib-olla olid kasutusel sajand hiljemgi. Jalgu võisid kaunistada ka ümber pahkluu olnud pronks- või hõbevõrud. Meeste peakatted Meeste peakatetest pole peaaegu midagi teada. 12. sajandisse kuuluvate figuurikeste põhjal arvatakse, et liivi meeste peakatted olid lihtsad ümarad mütsid, mille küljes võisid olla kõrvalapid
annaabi.ee 
