öelda ja võistluskirjutamisel huvitas kirjanikku põhiliselt tagasiside. ,,Käisin pärast võistlusi alati retsensioone lugemas, et näpunäiteid saada", ütleb Tohvri. Veel räägib Tohvri artiklis autorile oma esimesest romaanist ,,Majad jõe ääres", mis on 28 aastat tagasi kirjutatud, kuid nüüd ilmunud ja romaanivõistlusel esile tõstetud. Artikli autori küsimusele kui palju te ise raamatuid loete, vastab kirjanik, et loeb ning viimasel ajal rohkem ajalugu ja elulugusid. Naistekate kohta arvab ta, et need võõrad olukorrad ja tüütuseni korduvad süzeed inimestele eriti miskit ei anna. ,,Ma ei ütle, et minu raamatudki inimestele palju annavad, aga need räägivad vähemalt meile lähedasest elust", põhjendab kirjanik. Lõpetuseks uurib Martson kirjamehelt kriitika üsna üleolevat suhtumist temasse. Sellele vastab kirjanik, et kritiseerijatel võib õigus olla, kuna ta pole kõrgeid kirjanduslikke kaanoneid järginud
teose tõlgendamisel: ! *teksti sisse kirjutatud lugemismudelile ! *isiklikule elukogemusele-> erinevad arusaamad teosest.! ! *tõlgenduskogukonnale-> mingi kogukond, kellel on sarnane ellusuhtumine (sõbrad) ! *oma põlvkonna ootustele-> ootuste ja eelduste kogum. Iga teos jätab ruumi fantaasiale--> ebamääraseid tekstikohti, mille lugeja peab ise täitma ja mõtestama nim LÜNKADEKS. ! *Avatud teos- lugeja mõttevabadus on suur ! *Suletud teos- lugeja mõttevabadus väike Nt. "Naistekate" lugeja on asetatud küllaltki passiivsesse rolli. Krimkade lugeal on teksti keskel küllaltki avar tõlgendusruum, aga lõpus esitatakse talle ainus õige lahendus. TEOS JA TEKST Kirjandusteosele võib läheneda kahte moodi: ! ! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi kirjapandut, jälgides autori väljendusoskust --> luule. ! ! *Proosateose puhul ununeb sõnaline külg. Sõnade kaudu sisenetakse teose