naaberkülas elavasse lennuväelasesse, mees nimega Andres Vanatoa, kes kahjuks juba abielus on. Uus praost Paju on noor, õrna väljanägemisega mees. Tal on noor naine ja lennuväes teeniv vend, leitnant Paju. Asjaolu, et uue praosti vend lennuväelane on ja mundris kirikumõisa õuele ilmub ajab Inga esialgu segadusse eemalt lähenedes peab Inga leitnant Paju ekslikult Andres Vanatoaks ja kohkub, kui oma eksimusest aru saab. Leitnant Paju paistab olevat seelikukütt, naistehurmaja. Kirikumõisa saabudes hakkab ta pea kohe Ingele silma heitma ja nagu Ingele tundub, siis suhtleb ta ka oma vennanaisega väga soojalt ja meelitavalt. Inge alustab Tallinnas endale ja vanaisale uue elukoha otsinguid. Selleks pöördub ta linnas elavate sugulaste poole. Nii tema ema kui isapoolsed sugulased on omavahel aja jooksul tihedalt seotud olnud. Isapoolsest Malmide suguvõsast on Ingele jäänud onutütar, Ann Malm,
novellivorm. Gailiti märgiks saavad följetonid ja ,,Pururne surm". Klassikalise Gailiti jaoks saab keskseks rändaja tegelaskuju (,,Toomas Nipernaadi", ,,Ekke moor"). ,,Toomas Nipernaadi" annab Gailitile pöördumatu klassiku staatuse, eesti kirjandusklassikas ebastandardne. Nipernaadi annab meile väga tugevad või eredalt välja joonistunud peategelase kuju (sellisest ajast säärast pole). Nipernaad hakkab eraldi elu elama nipernaaditama, nipernaatlus jm (hulkuva naistehurmaja elulaad). Nipernaadi on nii suvirus- kui ka rännuromaan peategelane suvitab väga ekstreemsel viisil. Autobiograafiline tõlgendus hakkab Gailitit häirima. Esimeses redaktsioonis saab teada, et Nipernaadi on rändav kirjanik ,,ta on nimelt kirjanik, kirjutab raamatuid, romaane ja luuletisi.". Vaiksoo pakub, et ,,Nipernaadit" võiks lugeda kui kelmiromaani. Ekke Mooris tulevad Ibseni jooned välja. Samuti pakub Vaiksoo, et võiks lugeda nagu arengulugu