1816.a. sunniti David Prantsusmaalt lahkuma ja ta läks Belgiasse. Seal valminud teosed olid enamasti mütoloogilise sisuga. Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) · Davidi õpilane · Tuntuks sai portretistina ,,Caroline Rivière" "Napoleon I imperaatoritoolil" · Ajaloomaal 1801. aastal võitis Ingres Rooma preemia (Prix de Rome) maali "Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud" eest. · hiljem tunnustatud aktimaalijana. ,,Suur odalisk" - Odalisk on orjatar või naisteenija haaremis, haaremitantsijatar. Sellel maalil kujutatud naise seljaosa on ebaloomulikult pikk. Asjatundjad arvavad, et niisuguse figuuri juures peaks sel naisel olema kolm selgroolüli rohkem kui tavaliselt. Ingres eksis mujalgi inimese kehaehituse vastu. ,,Türgi saun" , "Suur supleja" · Ingres'i köitis renessansiaja kunst, eriti Raffaeli looming. · Pariisi kunstikooli professor. · 1835-1841 - Rooma Prantsuse akadeemia direktor.
Zeusile vaja.) (lisa3 "Raffael ja Fornarina" 1814. Raffaello Santi (1483-1520) oli itaalia maalikunstnik ja arhitekt, kõrgrenassansi peamisi esindajaid. Tema tuntumad tööd asuvad Vatikanis: "Disputa", "Ateena kool", Sixtuse kabeli seinavaibad. Tahvelmaalidest on kuulsamad "Püha Cecilia", "Sixtuse madonna", "Püha Jüri võitlus lohega". Raffael oli tegev ka Rooma Peetri kiriku ehitusel.) (lisa 4 "Marie de Senonnes" 1814.) (lisa 5 "Suur odalisk" 1814. Odalisk on orjatar või naisteenija haaremis, haaremitantsijatar. Sellel maalil kujutatud naise seljaosa on ebaloomulikult pikk. Asjatundjad arvavad, et niisuguse figuuri juures peaks sel naisel olema kolm selgroolüli rohkem kui tavaliselt. Ingres eksis mujalgi inimese kehaehituse vastu. ) (lisa 6 "Homerose apoteoos" 1827. Apoteoos on isiku või sündmuse avalik ülistus. "Maali võib pidada Ingres'i kunsti manifestiks. Nimelt on kunstnik toonud pimeda lauliku
alumine kivist kord; valgeks lubjatud müüris pilutlevad aknad ilmutavad ruumide elatavust. Tänavu paigatud pilbaskatus ja värskelt valgendatud korstnad aitavad pildi nägu veel kirjumaks teha. Hoonel on midagi mõne hiigla-looma luukerest, millelt kullid liha juba ära on kandnud. Auahnust ei või Kremeritele sellepärast ette heita. Tal on ainult paar vana armastust: haruldased sigaripitsid, tuhatoosid, salvrätiku-rõngad ja taskunoad ning märksa odavama naisteenija asemel piltilusat prisket kammerteenrit ümmardajaks peab. Harilikult valib härra von Kremer hommikuseks jalutuseks kõige pikema teeharu - selle, mis karjamõisa viib. Teise, veidi väiksema tiiru ristleb Kremer õhtupoolikul ära. Seepeale järgneb päevakava huvitavam punkt: lehmalüpsi pealtvaatamine karjataras. Enne sängiheitmist loeb Kremer haigutades veel mõne veeru "Revalsche Zeitungit" ning paar peatükki raamatute raamatut, enamasti Saalomoni tarkust, sest