ratsionaalsemalt. Meedia ja naised Mida hoiavad endas naisteajakirjad? Naisteajakirja maailmas on mehed ja naised igaveses opositsioonis, võitluses, kuid teineteise jaoks vältimatud. Suhete maailmas räägitakse raskustest, läbikukkumistest, frustratsioonist. Naised näevad mehi oma ajakirjades kui probleemi. Uuema aja "elustiili" ajakirjades esitletakse naiselikkust läbi tarbimise ja hedonismi. Minu uuringust sirvides erinevaid naisteajakirju sirvides ja erinevalt naistelt nende ajakirja eelistuste kohta pärides selgus, et loetakse vanematele, rikkamatele, kõhnematele, ilusamatele ja õnnelikumatele inimestele mõeldud väljaandeid. Naisteajakirjades esitletakse kalleid kaupu ja teenused kui fantastiliselt ergutavat maailma. Noortele esitletakse naisekssaamist, ehk enda kui naisena identifitseerimist läbi naistele omase tarbimise ja ostmise või siis mõttelise tarbimise või ostmise. Tihti ka
mida siis üldse enam uskuda võib ja tohib. Sõpradega on asi sarnane. Kuuldakse mõnd põnevat juttu , räägitakse edasi teistele sõpradele ja sõbrannadele , pannakse natuke juurde , et oleks põnevam , või siis lihtsalt unustatakse ja leiutatakse midagi tegeliku jutu asemele. Ühte ja seda sama lugu muudetakse , sest mida põnevam jutt seda kiiremini see liigub. Reaalselt tekitab selline suhtumine pettumusi ja tülisid. Paljudele naistele meeldib vaadata seriaale ja lugeda naisteajakirju. Kes meist ei ihaldaks endale teleseriaalides või ajakirjades olevate kuulsuste elu. Seriaale vaadates elatakse sündmustikku nii sisse, et hakatakse end tegelaste rollidesse panema. Nii võib oma aega surnuks lüüa tundide viisi , paljud toimetused jäävad tegemata. Samamoodi loetakse ajakirju ja unistatakse paremast elust. Mõeldakse , et praegused toimetused jõuab hiljem ära teha, nii lükatakse päev päevalt töid edasi , lõpuks kõik kuhjub. Mõeldakse nii
Vahel ostan ka ise mõne ajalehe või ajakirja. Seda tavaliselt näiteks juhul, kui pean pikalt ühistranspordiga sõitma ning internetti ei ole võimalik kasutada. Kõige meelsamini loen Postimeest ja Eesti Ekspressi, samuti erialaseid perioodikaväljaandeid, nagu Sirp ning Kultuur ja Elu. Vahel loen ka meelelahutuslikuma sisuga ajakirju. Üks mu lemmikutest on ajakiri Mood, mis kajastab viimaseid trendiuudiseid. Vahel sirvin ka naisteajakirju, näiteks Cosmopolitani, Naistelehte või ajakirja Naised. Paberväljaannete usaldusväärsusse suhtun samamoodi nagu netiväljaannete omasse. Teatav kriitikameel säilib alati. Leian, et oluline pole see, kas väljaanne ilmub paberil või internetis, vaid oluline on sisu tõsiseltvõetavus. Selleks peab aga endal kriitikameelt jätkuma. Näiteks ei ole internetis ilmuv kultuurileht Sirp vähem usaldusväärne, kui sama ajaleht paberkandjal.
annaabi.ee 
