Suurema osa oma ajast veedeti koduseinte vahel, pühendudes koduste tööde õppimisele, mis valmistas neid ette abieluks ja majapidamise juhtimiseks. Enamasti abielluti 15-20-aastaselt. Üks teismeliste abielude soodustaja oli pruudi neitslikkuse rõhutamine. Teine põhjus oli ilmselt soov võtta maksimum naise viljakatelt eluaastatelt. Laste suure suremuse tõttu pidid naised võimalikult palju lapsi ilmale tooma. Sünniati tavaliselt kodus, kus neid aitasid ämmaemand ja naissugulased või naissoost naabrid. Naised tegutsesid kokkade, pagarite, kangakudujate, pesunaiste, siidivalmistajate, väikekaubitsejate, kosjasobitajate, günekoloogide, sanitaride, ämmaemandate, ammede, teenijannade, diakonisside, juuksurite, arstite ning naistesaunade hooldajatena. Võisid teha külaskäike avalikesse saunadesse, kirikusse jumalateenistusele, pühamutesse reliikviate juurde, matustele ning perekondlikele pidustustele. Ettevõtjad
Palju esines lahingjumalannasid, näiteks Nemetona. Iiri müütides mainitakse kolmikjumalannat Macha`t, Morrigani ja Badbi, kelle lisaülesandeks oli samuti lahingute kaitsmine. Gallide jumalanna Epona, kelle nimi tähendab jumalikku hobust, võtsid üle paljud Rooma ratsaväelased ning tema kultus levis üle impeeriumi. (Jones, Pennick, 2003) Romaani-keldi pühamud nagu hilisemad keldi müüdidki jutustavad kolmikjumalannadest, nagu näiteks Proximae (naissugulased), Dervonnae (tammehaldjad) ja Niskai (veejumalannad). Sageli tuntakse neid kui kolme ema. Mõned neist on kujutatud koos toitmise atribuutikaga, nagu puuvilja- ja lillekorvid; teised on mõistatuslikumad- näiteks kolmikjumalannad, kes kannavad kahte ketast ja ketti ning kelles üks autor on arvanud nägevat Maad, Päikest ja Kuud. Neid nimetatakse tavaliselt mingi koha kaitsjaks: Britannia emad ja Nimes´i emad, kodumaa emad ja keltide emad
Säilitab teadlikult oma patriarhaarset eluviisi. Elu moodsate tendentsidega ta kaasa ei läinud. Selline käitumine oli Tolstoi isale omane pärast 1812. aastat sõda Napoleoniga. Pärast sõda tõusis paljude aristokraatide eluhoiak. Tolstoi isa osales seal sõjas. Ta tahtis säilitada vanu patriarhaalseid käitumisviise. Ema suri, kui Tolstoi oli 2-aastane. Lapsi oli 5: Lev, Nikolai, Sergei, Dmitri, Maria. Lapsi aitab kasvatada vanema, tädid ja veel mitmed naissugulased. 1837. aastal surevad Tolstoi ja ka Dostojevski isa. Arvatakse orjade poolt mõrvamist. Kui Tolstoi 50ndatel üritab parandada oma talupoegade elutingimusi, siis ta mõtleb oma isa surmale. Kui Al II lubab kaotada pärisorjuse, siis tuleb Tolstoi temaga kaasa. Pärast isa surma kasvatab lapsi vanaema. Üsna pea sureb ka tema. 1841. aastast elab Tolstoi Kaasanis. Seal oli ülikool ja see oli impeeriumi perifeeria.
annaabi.ee 
