Traditsioonilised üritused on naistepäeva tähistamine, heakorrapäevad, suvised ekskursioonid, ühised teatrikülastused ja esimese advendi jõulukontserdid. Sipa Naisseltsil on praegu 18 liiget, nii eakaid prouasid kui noori emasid. Naisseltsil on oma logo ja logoga T-särgid. Sipa Naisselts oli endise Loodna valla piirkonna naisseltside kokkusaamise algataja. Sipa Naisselts tänab Loodna Vabaajakeskuse sihtasutust, kes on seltsi projektide rahalistelt toetanud. Sipa Naisseltsi esinaine on Anneli Looring, kes valiti sellesse ametisse seltsi asutamisel. Anneli Looring on lahutatud ja 3 lapse ema. Lisaks Sipa Naisseltsi juhatamisele tantsib ta Sipa naisrahvatantsurühmas "Külapiigad" ja laulab Sipa ansamblis "Cantare". Samuti on ta teinud ligi 10 aastat tööd Sipa noortega: korraldanud heakorrapäevi, suviseid töölaagreid, diskosid jne. A. Looring on SA Loodna Vabaajakeskus nõukogu liige.
Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Sealseteks põhiaineteks olid inglise keel ja pedagoogika. Paralleelselt Tartu Ülikooliga õppis ta ka veel Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis Fröbeli põhimõtteid. Seoses inglise keele õppimisega sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse. Seal asus ta kaheks aastaks tööle jõukas inglise peres lastekasvataja - koduabilisena. Tulles tagasi Eestisse, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel asus tööle H. Kubu Tütarlaste Eragümnaasiumi juures asuvas eralasteaias juhataja- kasvatajana. Aastail 1935-1936 juhatas ta oma eramänguringi. 1940-1944 töötas Eva Lootsar
erinevatel viisidel raha kogumist, varustuse õmblemist ja toitlustamist mitmesugustel üritustel. Mõlema isamaalise organisatsiooni Kaitseliidu ja Naiskodukaitse - arengule andis tõuke Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse 1.detsembril 1924. Esimesed Naiskodukaitse jaoskonnad, tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all, loodigi detsembris 1924. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii" nime all. Ka Eestis sai Naiskodukaitse asutamise põhjuseks asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. Riigikaitselistes vaidlustes olid poliitikud 1927.aastaks jõudnud üksmeelele, et Eesti riik vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Lisaks - iseseisva keskkorraldusega naisorganisatsiooni loomise tingis ka vajadus
varustuse õmblemist ja toitlustamist mitmesugustel üritustel. Mõlema isamaalise organisatsiooni Kaitseliidu ja Naiskodukaitse - arengule andis tõuke Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse 1.detsembril 1924. Esimesed Naiskodukaitse jaoskonnad, tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all, loodigi detsembris 1924. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii" nime all. Ka Eestis sai Naiskodukaitse asutamise põhjuseks asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. Riigikaitselistes vaidlustes olid poliitikud 1927.aastaks jõudnud üksmeelele, et Eesti riik vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Lisaks - iseseisva keskkorraldusega
Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on ilmselt suurim kogu Euroopas. 15.2. Võiste alevik Võiste alevik paikneb Liivi lahe ääres, Luitemaa looduskaitsealal. Mererand on looduslikuks rikkuseks, mille on omaks võtnud arvukalt pesitsevad linnud. Võistet on esmakordselt mainitud 1601.aastal, endisaegne nimi oli Weiss, mis tõlkes tähendab valge. Kuna Võiste liiv on hästi valge, siis sellest ka nimi. Tahkuranna Naisseltsi ja Tahkuranna Kultuuriseltsi eestvedamisel valmis 2004.aasta lõpupäevil Võiste aleviku ja Piirumi küla ühine arengukava, mis on piirkonna tegevuse ja arengudokumendiks. Võistelaste kasutuses on suveaed, rahvamaja, Tahkuranna Lasteaed, Algkooli saal, kus toimuvad suuremad kultuuri- ja väiksemad spordiüritused. Vabaaja tegevuste, ürituste ja seltsielu korraldamise eestvedajateks on naisselts, kultuuriselts ja pensionäride klubi "Elurõõm"
annaabi.ee 
