Kakumäel, kivikülve leidubRannamõisa ja Tiskre vahel, Kakumäel, Rocca al Mares, Paljassaare ja Kopli vahel, Meriväljal ja Aegnal. Nüüdisaegset murrutusranda on Rannamõisas, Kakumäel, Kopli poolsaarel ja Naissaarel. Rannaäärne meri on üldiselt madal (10 m sügavusjoon asub rannast 0,5–1 km kaugusel) ja kivise põhjaga. Tallinna laht on Eesti rannavete sügavaimaid, palju on laevasõitu ohustavaid madalaid – Naissaarest idas Naissaare madal (sügavus kohati 3–4 m), sellest idas Keskmadal (7,4 m), Paljassaarest loodes Vahemadal (3,8 m), Naissaare lõunatipu lähedal Hülkari madal – ja karisid (Littergrund ja Paljassaare kari). Lahte suubuvad Pirita jõgi ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi). Veetase võib kõikuda 2 m ulatuses. Reid asub lahe kagupoolses sopis, põhjapiiriks on Paljassaare põhjaotsa ja Miiduranna vaheline joon. Reid on avatud põhjatuultele, need
Lõuna Malusi. Leidub haruldast rootsi kukitsat. Koipsit iseloomustavad kadastikud, rohkesti esineb kukemarja. Istutatud on mändi, veidi ka kuuske. Rammu saare taimkate on suhteliselt kidur. Mohnil kasvavad kadakad ja ukemari. Kohati on lehtpuulaike ja rannaniite. Siinsed sood meenutavad tundrat. 4. Väljakujunenud taimekoosluste seeriatega (niidud, metsad, sood) saared: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Pedassaar, Haldi, Saartneem (Kuradisaar). Valdavat osa Naissaarest katavad mustikamännikud, esineb nõmmemetsa, laanekuusikut. Tähelepanuväärne on saare idaosas Taani Kuninga aed, kus puurindes kasvavad pärnad ja vahtrad. Aegnast umbes 70% on kaetud metsaga, sellest männikuid 59%, kuusikuid 26%, mustlepikuid 10%, kaasikuid 5%. Liivastel randadel kasvab siin ja mujal kurdlehine kibuvits. See on põhjuseks, miks Kuradisaart on kutsutud ka Roosisaareks. Pranglil vahelduvad metsad niitudega. Domineerivad nõmmemetsad. Lääneosas on
annaabi.ee 
