ANTIIKAEG 1. KREETA-MÜKEENE Keskuseks Egeuse meres asuv KREETA saar. Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod.
uksed kinni. Igal perekonnal oli oma jumal, kodukaitsja, kelle auks alatasa tuli põles. Hommikul luges pereisa, kes täitis preestri kohuseid, kõigi omaste juuresolekul palvet ja pani esimese pala söögilaualt perejumala altarile. See oli põline ja austatud komme. Peajumalate austamine sündis avalikult, mille eest hoolitses riik. Viimane ehitas templid ja altarid, kus preestrid palvetasid ja ohverdasid. Erilise austamise osaliseks sai Vesta, kodukolde - jumalanna, kelle naispreestrid, Vesta neitsid, ei tohtinud abielluda. Enne kui midagi tähtsat ette võeti, pöördusid roomlased jumalate poole, et nende arvamust teada saada. Nii toimiti ikka, kui näit. kavatseti sõda alata, mõnd templit ehitada või midagi muud ette võtta. Preestrid püüdsid jumalate arvamust teada saada, jälgides välgulöömist ja müristamist, pühade kanade nokkimist, lindude laulu, eriti aga ohvrilooma sisekonda. Jumalate auks korraldati pidusid. Neist oli tähtsaim see, mis korraldati
kultuuris: - Lossid olid kindlustamata. Arvatavasti aitas sellele kaasa ka asjaolu, et tänu saarelisele asendile ja üleolekule merel ei kartnud kreetalased väljastpoolt lähtuvaid rünnakuid ja losside valitsejate vahel sõjalisi konflikte polnud. - Kui teistes tsivilisatsioonides olid valitsejad tavaliselt ka väepealikud, siis Kreeta saart võisid valitsejad olla naispreestrid. - Arheoloogid pole pronksiaja antud perioodist leidnud relvi. - Losside seinu katavad seinamaalid, millel pole kujutatud jahistseene vaid rahulikke ja elurõõmsaid pilte loodusest, loomadest ja lindudest ja spordist. - Arvatavasti domineerisid minoilises kultuuris naised (naisvalitsejad ja -preestrid). Naise positsioon sealses ühiskonnas oli väärikas. 2.6. Kreeta kultuuri religioon:
Nad teevad seda et minna vaimude maailma kus ta kaupleb vaimude käest tervist ja toob selel haige tagasi. Tal on olmeas oma trumm (iga isik teeb selle trummi ise ja see on püha asi ja selles on vägi sees. Põhjamaades kasutatakse punast kärbseseent. Ei ole päritav, aga võib olla. · Preestrid-on olemas oma kindel ametiriietus ja millest erineb teistest seal oleneb väline vorm. On ka olemas preestrinnad(naispreestrid) Üleminekuriitused(rites de passage) Riitused, mis aitavad viia inimese ühest sotsiaalsest või seksuaalsest riitusest teise. Tavaline: lapsepõlv, teismeiga ja täiskasvanu. Teine asi on see et teed ära riituse ja saadki lapsest täiskasvanuks. See on nagu trepiastmel olemine, oled ära ja saad järgmisse levelisse. Eririitused: sündimine, täiskasvanuks saamine, abiellumine, surm. Naised on erisort. Menstruatsioon ja sünnitamine on pühad asjad. Sündimuse puhul tehakse
temenos, - ala, kus oli tempel, altar ; eraldatud maatükk, hiljem eraldi hoone c. altar, d. tempel, e. kultusekujud. 5. Preestrid. Kreeklastel üldisemas plaanis puudus kindel preesterkond. P. tegutses kindla jumala templis või kultusepaigas ja võis samal ajal pidada ka mõnd teist ametit. Olid vaid kultustalitluste asjatundjad. Preestriamet pärandati või valiti liisuheitmise teel või valiti või osteti. Jumalannade templites tegutsesid naispreestrid. Preestrite privileegid: said osa templi sissetulekuist ja ohvriandidest. Hoidsid templi vara. Ei õpetanud usulisi müüte ega pidanud neid tundma 6. Rituaalid: a. vereohver, veri altarile, loom söödi kohapeal ära, jumalatele sõrad ja saba b. võimalikud andmed inimohvrist, - ohverdati jumalat sümboliseeriv preester, püüdess samastuda jumalaga, kui preester ära söödi. c. veretu ohver, d. puhastusrituaalid.
annaabi.ee 
