Selle räägib vastu asjaolu, et nende loomade kujutisi, mida on odaga visatud, on vaid u 10 %. Koopamaalingute tegemise ajal oli põhisaak põhjapõder, keda on kujutatud vähe. Osa kujutisi on vaid maalitud, osa on kaljupinda ka sisse uuristatud. Koopamaalingute uurimine hoogustus 1960.-ndatel aastatel, mil neid püüti vaadata kui sotsiaalsete suhete kajastajaid. Andre Leroi-Gourhan (19111986): maalingud kajastavad muistse ühiskonna struktuuri ja selle jagunemist mees- ja naispooleks. Koopamaale on seotud ka initsiatsioonitalitustega. Võimalikuks on peetud mingit totemistlikku kujutelma nende taga. Ühest tõlgendust nende kohta ei ole. Harilikult on koopamaalingutele omane, et puuduvad korralikud situatsioonid, ei ole ühendatud mingi tegevusega. Umbes 10 000 aastat tagasi koopamaalingud kadusid. Miks, selle põhjust ei teata. On oletatud, et kuna kliima soojenes, siis osa elanikest siirdus põhjapõtrade kannul põhjapoolsetele aladele
tekkimisest kujutab ka neid olemuselt suhteliselt neutraalsetena. Ohrmazd (Ahura Mazda) muutub Olemisse sisenedes ,,kuum- niiskeks" ja Ahriman ,,külm-kuivaks". Ohrmazd seostub siis õhuvalla ja tulega (päike kui Ohrmazd`i silm) ning Ahriman maaga, kuivõrd vesi voolab maa peal. (ZAEHNER 1972:267) Hilisem areng lisab protousundi kahele printsiibile veel omadusi ning isisksustab need. ,,Nii paistab olevat küllalt selge, et esimene erisus, mis Ühe puhul ilmsiks saab, on jagunemine mees- ja naispooleks: meespool on valgus (tuli ja õhk), naispool on pimedus (vesi ja maa). Ohrmazd ja Ahriman on lihtsalt seatud mees- ja naisprintsiibi asemele mõttesüstemis, mis ei tundu olevat ei zoroasterlik ega iraanipärane." (ZAEHNER 1972:268) Seega on protousundi täpne algupära lahtine. Tähelepanuväärsel kombel meenutab kogu kontseptsioon taoismi, kus Olemasolev jaguneb kaheks moraalselt neutraalseks printsiibiks, mida mõistetakse muuhulgas ka kui mees- ja naisprintsiipi.
annaabi.ee 
