"Paradiisia Vabariigi hiilgus ja ..."; 2010 "Äikeserannik"; 2011 Elulugu pole internetis avaldatud, väga vähe infot raamatu autori kohta. Teose probleemid Villar Viiskand oli kaotanud oma ilmapoisi töö, kuna inimesed soovisid ainult vaadata kolme asja. Villari endine naine Gristella oli lahkunud tema juures kõigi neile kuuluvate või Villarile kuuluvate asjadega. Villar pidi autos elama kuni seegi ära kadus. Läks ühte majja sisse kuni astus tema järel sisse naispolitseinik Maibi, kes ei tundnud Villarit alguses ära. Kohtus tuttavatega, kes talle ringi tutvustasid. Erise juures olles, tuli sinna ehtne neegrinaine burkas. Kuna Villaril raha polnud, oli ta võimeline kõike tegema. Clarica pidi oma poe sulgema, kui kohale ilmus ülbe riigiametnik. Tekitas probleeme, et kuhu tema siis läheb koos lapsega. Masbuuna hakkas öösel süüa tegema, jäi Erisele vahele ning hakkas toiduga laamendama. Masbuuna käes olev nuga hammustanud Erisele käevarde
Kolmandal korral oli põhjuseks minu hooletus. Sõitsin lihtsalt rattaga autole otsa. Oleks siis veel mingi tume roostes vana pann olnud, mida kohe ei märka, aga see oli üle terve tänava kõige kärtspunasem auto. Kõige tipuks veel suhteliselt uus ja pealegi veel liisinguga. Äestasin seda päris korralikult. Veel jaburam oleks saanud olla vaid töötavate vilkuritega politseiautole otsasõit. Ainus, kes mind selles jamas lohutas, oli naispolitseinik. Ega ainult minul viltu vedanud. Naabripoisid maalt läksid Soome onule külla ja niisama lõbutsema. Teel Serena veeparki otsustas üks poistest teed lühemaks lõigata ja jooksis otse. Orgile otsa! Kõva kisaga ehmatas ta isegi jokkis põdrad kaineks. Jalale tehti kaheksa õmblust ja kaks tuhat krooni tuli maksta arstiabi eest. Nii juhtuski, et vanemad vedelesid vees ja lapsed limpsisid väljas jäätist... Augustis tabas meie tänavat kipsineedus
aruandlus ja vastutus. "Politseiasutuste kujundamise määruse" lisana nimetati 2.detsembril 1925. A. politseiametikohad ümber. Terminoloogias võeti kasutusele Lääne-Euroopa riikide politsei ametinimetused. Sellega rebiti end lõplikult lahti vene mõjudest. (2: 14) Eestis hakkasid naispolitsei loomise esimesed märgid ilmnema 1928.aastal, kui tõusis päevakorda naispolitseinike koolitamine. Esimesel iseseisvusajal oli Eestis naispolitseinik erandlik nähtus. Politseitöö oli ikkagi eelkõige meeste töö, see oli ohtlik, nõudis suurt füüsilist vastupidavust. (2: 16) Politsei palgad Miilits oli asutatud omavalitsuste poolt ja allus majandusliku külje pealt omavalitsustele, administratiivselt aga siseministeeriumile. Alguses maksis miilitsale palka omavalitsusasutus , hiljem peale politsei korralduse määruse (RT nr 4/5 -1920) kehtestamist sai palgamaksjaks riik politsei peavalitsustele antud krediidist.
annaabi.ee 
