naised laiemat üldsust lihtsalt ja arusaadavalt selles osas harida, nad ei kirjuta teoseid, mis aitaksid mõista feminismi. Ainsaks temaatiliseks ajakirjaks on „Ariadne Lõng“, mis tegeleb akadeemilise feminismi ja soouuringutega. Eestis ei ole märkimisväärset poliitilist naisliikumist, kuigi mitmeid valupunkte tunnistatakse ja üksikud hääled hüüavad, et midagi oleks vaja muuta. Feminismi alguseks Eestis võib pidada rahvuslikku ärkamisaega, mil loodi esimesed vabatahtlikud naisorganisatsioonid. Seda perioodi iseloomustab hariduspüüdlus, millele järgnesid naiste õiguslikud nõuded. Võrreldes tänapäevaga olid siis feministide tahtmised vägagi tagasihoidlikud, rõhudes enesetäiendusele. Teisel naiskongressil 1920 aastal olid peamisteks eesmärkideks naise vabanemine mehe eestkoste alt nii isiklikult kui ka majanduslikult, võrdsete õiguste saavutamine laste suhtes. Eesti iseseisvumisega said naised poliitilised õigused, mis viisid edasi feminismi teise perioodi
olukorda ei suudetud palju parandada ja nende rolliks jäi põhiliselt kodu hoidmine, pani see ajastu alguse naiste õiguste eest võitlemisele. Naiste allasurutud seisund ei takistanud neid tegutsemast. Nad tegutsesid heategevuses ja avaldasid poliitilisi artikleid või isegi osalesid poliitilistes sündmustes. Suur oli naiste roll ka sotsiaalhoolekandes. Näiteks Prantsusmaal asutati mitmeid naisorganisatsioone, mille eesmärgiks oli orbude ja puudustkannatavate inimeste abistamine. Naisorganisatsioonid seisid ka ühiskonna kõrge moraail eest. Tänu hariduse ja trükikunsti arengule tuli üha rohkem naisi kirjandusse. Sageli ei kirjutanud nad küll oma õige nime all vaid valisid endale mõne mehe nime, näiteks George Sand (Judy Davis). Üks tuntuimaid romantismiajal kirjutatud teos on ,,Vihurimäe". See raamat on kirjutatud Charlotte Bronte poolt ja kirjeldab süngelt naise allasurutust ja olukorda sel ajajärgul. Ka mulle jättis raamat sügava mulje.