d e hk L o t t a om e ä r d So t t a - S v L o Koostaja: Lota Aadla 12.klass Ajalugu- Lottade algus Esimese maailmasõja ajal asutati mitmes riigis isamaalisele tegevusele suunatud naisorganisatsioone. Kui 1917. aastal hakati Soomes asutama Kaitseliitu, liitusid sellega ka naised toitlustamise eesmärgil. 1919. aastal kasutati esimest korda nime Lotta Svärd, mis ühinguna asutati 1920. aastal. 1921. aastal alustati reaalse tegevusega, samal aastal loodi ka lottade märk. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub) Ajalugu-Lottade nimi Lotta Svärd on pärit Runebergi luuletusest „Tooli lugu“, kus Lotta läheb abikaasa
meesetel. Romantistlikul ajajärgul tekkisid esimesed naisõiguslaste liikumised. Kuigi naiste olukorda ei suudetud palju parandada ja nende rolliks jäi põhiliselt kodu hoidmine, pani see ajastu alguse naiste õiguste eest võitlemisele. Naiste allasurutud seisund ei takistanud neid tegutsemast. Nad tegutsesid heategevuses ja avaldasid poliitilisi artikleid või isegi osalesid poliitilistes sündmustes. Suur oli naiste roll ka sotsiaalhoolekandes. Näiteks Prantsusmaal asutati mitmeid naisorganisatsioone, mille eesmärgiks oli orbude ja puudustkannatavate inimeste abistamine. Naisorganisatsioonid seisid ka ühiskonna kõrge moraail eest. Tänu hariduse ja trükikunsti arengule tuli üha rohkem naisi kirjandusse. Sageli ei kirjutanud nad küll oma õige nime all vaid valisid endale mõne mehe nime, näiteks George Sand (Judy Davis). Üks tuntuimaid romantismiajal kirjutatud teos on ,,Vihurimäe". See raamat on
kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad. Naiskodukaitse oli paindlik organisatsioon, mis kohandas oma tegevust vastavalt üldpoliitilistele muutustele. Kui esimestel taastamisjärgsetel aastatel oli ülekaalus rahvuslik riiklik ülesehitustöö, siis 1930.aastate keskel Euroopas ilmnenud sõjaohu taustal lähenes Naiskodukaitse tegevus otsestele riigikaitselistele vajadustele. Naiskodukaitse oli enne Teist maailmasõda üks Eesti suurimaid naisorganisatsioone, mille panust Eesti Vabariigi ülesehitamisel ja iseseisvust väärtustava mentaliteedi kujundamisel on raske üle hinnata. Naiskodukaitse likvideeriti koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega kohe peale Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret 27.juunil 1940. 6 2. NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL Naiskodukaitse tegevus on väga mitmekesine ja ringkonniti erinev, sõltudes kohapealsest vajadusest ning potentsiaalist.
naiskodukaitsjad. Naiskodukaitse oli paindlik organisatsioon, mis kohandas oma tegevust vastavalt üldpoliitilistele muutustele. Kui esimestel taastamisjärgsetel aastatel oli ülekaalus rahvuslik riiklik ülesehitustöö, siis 1930.aastate keskel Euroopas ilmnenud sõjaohu taustal lähenes Naiskodukaitse tegevus otsestele riigikaitselistele vajadustele. Naiskodukaitse oli enne Teist maailmasõda üks Eesti suurimaid naisorganisatsioone, mille panust Eesti Vabariigi ülesehitamisel ja iseseisvust väärtustava mentaliteedi kujundamisel on raske üle hinnata. Naiskodukaitse likvideeriti koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega kohe peale Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret 27.juunil 1940. JÄRVA MALEV Kaitseliidu loomine Järvamaal Eesti Kaitseliidu organiseerimisele Järvamaal pandi alus kindralmajor Johan Unt'i ringkirjaga18.detsembrist 1924
annaabi.ee 
