tahtis kangesti Mercalt käsikirja. Selgus, et Mercal oli luuletusi küllaga, aga need olid kõik kiiruga märkmepaberitele kritseldatud, läbisegi kõige muuga. Kuid lõpuks õnnestus neil siiski asi korda ajada ja kolmas raamat välja anda, mis loomulikult ka rahvale väga meeldis. Peamiseks teemaks on pohmellis peaga veedetud ja valusalt läbielatud hommikud. Kuna Merca oli vedi seotud ka poliitikaga, siis mingil määral kajastub raamatus ka sotsiaalset rütmi, mis siiski pole eesti naisluulele omane. Kuna tema luuled on suhteliselt protestirohked, siis selles teoses on protest peamiselt suunatud seksistliku maailmakäsituse ja naistevahelise armastuse kõõrdivaatajatele. "Hele häärber" Selles teoses on tublisti õudusromantikat. Kus ilmutavad ennast haldjad, printsid kui ka tondid ja vampiirid. Päris mitu luuletust kõnelevad sisikonna tegemistest ja selle tulemusest, juttu
lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga lähenemisviisidele). Bioloogilise naisidentiteedi avaldused ning katked feministlikust sõnavarast segunevad järskude vaatepunktivahetuste ja ,,mehelike" rollimängudega. Säärase ,,sootaguse" värsikeele üheks eelduseks on muuhulgas eesti keele grammatilise sootuse ärakasutamine. Tema luulelaadi sugulusseosed Hirvest ja Krullist Mercani, pluss viited varasemale naisluulele, eeskätt Vallisoole ja Karevale. Elo Vee (Viiding) debüütkogu ,,Telg" nn tüdrukutekassetis 1991. Hämarad aimdused, enesemääratlusvaevad jms + korduvad koolimotiivid, mis kannavad nii ahistusi ja ebamääraseid änge kui ka omamütoloogilise ,,laste maailma" mängulist hurma. Kool metaforiseerununa jääb oluliseks märksõnaks ka ta hilisemas luules, vastandub võimuvõrgustiku süstematiseerimiskatsetega. Sotsiaalne kontroll, selle vahendeid, nt
annaabi.ee 
