heategevuslikke ja kultuuripärandilt säilitavaid projekte. Prouat teeb õnnelikuks see, kui lähedased on terved ning asjaolu, et aastakümnetega on sõpruskond samaks jäänud. Teenistuskäik Siiri Oviir ise on oma valikutega elus rahul. Tähtsaks peab ta juuraharidust, kolmekordset ministrikogemust ning pikaajalist kogemust poliitikas. Lisaks perele on Siiri tööde ja tegemistega rahul ka fraktsioon ehk poliitiline perekond Brüsselis. Siiri Oviiri poliitikukarjäär sai alguse naisliikumisest. Eesti Naisliit taastati 1989. aastal. Laulva revolutsiooni künnisel oli Siiri Oviir üks neist, kes asus taaslooma Eesti Naisliitu. Koos Anu Laasi ja Reet Villikuga oli Siiri Oviir ka üks kolmest kaasesinaisest, kes kohe Eesti Naisliitu juhtima valiti. Eesti Naisliidu taasasutajaliige Siiri Oviir oli aastatel 1989- 1996 juhatuse liige ning on alates 1996. aastast Eesti Naisliidu esinaine. Siiri jaoks oli see huvitav ja innustav aeg
Teisal, analüüsides Eesti naise sõna, sõnastab ta ikka ja jälle kuuldud-loetud tõdemuse: Peamiselt ongi naised ise need, kes kirjutavad naistest ja naistele. Huvitav on märgata, et naised kirjutavad teisest naisest sootuks erinevas toonis, kui mehed seda teevad. Nii saab Eesti Kirjandust ja muud eesti vanemat ajakirjandust uurides selgeks, et just naised võtavad vaevaks ja kritiseerivad teiste naiste ilmunud teoseid, just naised ise kirjutavad naisliikumisest ja naiskirjanikest, naised ise asutavad naiste teemadega tegelevad ajakirjad ja ilmutavad raamatud. Meeste ülevaated naistest on naistele võõrad, nad ei tunne end meeste kirjelduses teinekord sugugi ära. Näitena viitab ta Suburgile: Vt näiteks Anton Jürgensteini ülevaadet naiskujudest kirjanduses, mis ilmus Lindas 1903 ja millele Suburg vastas, kuid tema vastulauset ei avaldatud (käsikirjana kättesaadav Tartus). Aino Undla-Põldmäe kokkuvõte Lindast Suburgi Kogutud kirjatööde
annaabi.ee 
