ühiskonnas ning nende teooriate keskseks probleemiks on soohierarhia hoiakud. 3 2. Femininismi ajalugu. Feministliku liikumise saab jagada kaheks: radikaalseks suunaks ja tasakaalukaks suunaks (naisliikumiseks).Simonede Beauvoir’i oli oluline roll, tänu temale jõudis arusaam feminismist ka ülikoolidesse, samuti mängis ta tähtsat rolli ka 1960.ndatel alguse saanud demokraatlikel liikumistel, sh naisliikumisel. „Naiseks ei sünnita: naiseks saadakse,“ on üks kõige tuntuimaid ütlusi Beauvoiri ramatust ,, Teine sugupool;, (Le Deuxiéme sexe, 1949), see on ka üks esimesi mõjukaid feministlikke filosoofilisi teoseid, kus autor seletab lahti eristuse bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahel. Naisliikumine andis tõuke naisuurimuste tekkele ja esiletõusule eriteadusharudes. 20. sajandi
olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises (nt jumalale). Dekonstruktsiooni tüübid: 1) kriitiline: teose loomisprotsessi uurimine 2) vasakpoolne: projekt, mille eesmärgiks oleks hävitada Kirjanduse kategooria, selleks tuleb välja tuua üldkultuurilised ja sotsiaalsed diskursused 3) ameerika: subjektiivne kirjanduskriitika; tekstid ei ole lõplikud. Teoreetikud: Derrida, Deleuze, Irigaray. 3. Millel põhineb feministlik dekonstruktsioon? Põhineb naisliikumisel, naise traditsioonilise ühiskondliku rolli lõhkumisel, naiste ebavõrdne kohtlemine töö ja eraelus. Eesmärk on meheliku alge domineerimise lõhkumine. Binaarne opositsioon mees-naine on kõige ebavõrdsem, st kõik kirjandusteosed on loodud mehelikust seisukohast. Mis hoiab seda binaarset struktuuri üleval? mehe materiaalsed/psüühilised eelised, teisalt moodustis hirmust, ihast, materiaalsest sõltuvusest naise vaatenurgast. = uurimise objekt. 4) Mis on disseminatsioon
annaabi.ee 
