·Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906. a. lubati asutada emakeelseid erakoole. ·Rajati uusi kursehariduskoole kommerts-, kaubandus-, õmblus-, ja põllutöökoole lisaks senistele merekoolidele ning raudtee tehnikakoolile. ·Kõrghariduse omandamist pakkusid Tartu Ülikool, Tartu Veterinaariainstituut, Mihhail Rostovstevi Tartu Eraülikool ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemad Naiskursused. ·1914. a. Õppis Tartu Ülikoolis üle 400 eestlase. Eestlastest said lisaks pasoritele nüüdsest ka juristid, insenerid, arstid, keeleteadlased, ajaloolased. · Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. · Tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadustele. Need arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutustele, millest olulisemad olid Õpetatud Eesti Selts
kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased. · Eestlasi oli vähe eesti keele alal M. Veske ja K.- A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel. b) Rahvusteadustega tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J
a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt sakslased, sajandivahetusel aga mitmed vene nimekad teadlased. · Eestlasi oli vähe eesti keele alal M. Veske ja K.-A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel. b) Rahvusteadustega tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J
annaabi.ee 
