v.O-l jõuda valgustatud monarhi õukonda. Esimese romaani juures on ka tegemist sihipäratu ringi rändlemisega(!), kus tähtsamad on kõrvalepõiked, kui lõppsihtkoht. Siin tuleb sisse samuti unenäolisus(!), mille on sisse kirjutanud Ludwig Tieck. Kokkuvõtteks nende kahe romaani kohta -> ühte kindlat laadi romantiline romaan ongi rännuromaan. Teist laadi romantilised romaanid on näiteks: Schlegeli „Lucinde“ – armastuslugu naiskunstnikust. de Staëli „Delphine“ ja „Corinne“ – tegemist naisega, kes tahab olla vaba ja võitleb enda kui kunstniku eest, see on ka erootiline romaan. George Sandi „Consuelo“ – ka romaan 19. sajandi naiskunstnikust – lauljannast. Hölderlini „Hyperion“ – seisab eraldi, sellelaadseid rohkem pole. Teemaks on vabadusvõitlus, inimese vabadus ja tunnete vabadus. „René“ laadsete romaanide arhetüübiks on Goethe „Noore Wertheri kannatused“, kus on
Unenägu, sihipäratu ränd. Sentimentalism, tundeelu. Lüüriline kujutamisviis. Saksa romantism jõudis meieni läbi lüürika. Franz Sternbaldi rännuteed. Jälle pole sihipärane, vaid ringi rändamine. Tähtsamad on kõrvalepõiked, satutakse igale poole. Raami sisse on paigutatud teisi narratiive. Tuleb sisse ka unenäolisust. Selle kirjutas sisse Ludvig Thick Rännuromaan esindavad kaks eelnevat. Friedrich Schlegel on kirjutanud romantilise romaani ,,Lucinde". See on romaan naiskunstnikust. Tal on armastatu, palju juttu loominguvabadusest. August Wilhelm tõi need ideed romantsimist temani. De Stail kirjutanud kaks olulist romaani ,,Dephne", ,,Corin" George Sand ,,Gonzuelo", ,,Krahvinna von Rudol.." Gonzuelon erakordse andega lauljanna ning lõpuks leiab elu ja armastuse jne. (,,Hyperion" räägitakse vabaduses. H on vabadusvõitlejate juht. Vabadusvõitlevad, rakenduvad inimese filosoofilised hoiakud.) Inimeste probleemide lahendus on katoliiklik usutunnistus.
annaabi.ee 
