eepilisest romaanist.. vormilt perekonnaromaan, vaadeldakse 3 põlvkonna saatust, seda ühendab idee, et vereliini pidi kandub ’vaimne DNA’. Palju ka kõrvalteemasid: kodu, vägivald,, ajalugu, selle kummitused, eesti-vene teema, globaalne majandus jne. Vaatepunktide paljusus (hinnangute ja reaktsioonide kaudu, mitte sündmuste paljusus niivõrd) ja fragmentaalsus. *Naiskirjandus Naiskirjandus on, mis väljendab naiskogemust, naise hääl. Spetsiifiliselt naiskirjandusest hakati rääkima üldiselt 90ndatel, kuid ka Ants Oras avaldas 38ndatel naiskirjandusele pühendatud artikli. Kasutatakse ka väljendit feministlik kirjandus, mis on tegelt naiskirjanduse modernistlik suundumus ja mis toonitab teadlikult selget ideoloogilist positsiooni (teemadeks naise sooline ja sotsiaalne positsioon, töödeltakse ja kirj ümber naise stereotüüpide jm). Eestis alates Lydia Koidulast on naisluuletajatel väga oluline koht
traagiline kui Ivanov. Ivanov on heasmõttes avara poliitiliste teemadega tegelev autor, aga Filimonov neid teemasid tõsiselt kogukonna poliitilise meelsusega ei tegele. 12. Naiskirjanduse eripära ja näited eesti nüüdisproosast (M. Kangro, Elo Vee, K. Kaldmaa jt) Naiskirjutuse aluseks on naiste kogemus kehast ja seksuaalsusest, mis ei ole vahendatud meeste ega patriarhaadi kaudu. Naiselik "kirjutus" on voolav ja väldib igasugust kindlalt paika pandud vormi, kuju, ideed või mõistet. Naiskogemust väljendav ilukirjadus (naise ,,hääl" kirjanduslikus tekstis, narratiiv, kujundid, stiil, detailid, emotsionaalsus). Feministlik kirjandus tematiseerib naise sotsiaalset ja soolist tõrjutust, naise stereotüüpide ja müütide ümbertöötlemine ja naissubjektsuse tugevnemist 90ndatel. 00ndate lõpu otsas suureneb naisprosaistide hulk. Väga eriline ja jõuline vaade on tihtipeale sooperspektiivi võimendades nende tekstides. Viimase 3-4a jooksul vallutanud algupärase
annaabi.ee 
