endised liikmed oma vormiriided, aumärgid, liikmekaardid ja fotod. Kuulumist Naiskodukaitsesse ei meenutatud isegi perekonnaringis. Karistused organisatsiooni kuulumise eest võisid ulatuda pahandustest töökohtadel kuni Siberisse saatmiseni. 1949. aasta suurküüditamine puudutas kõige rängemalt jõukamat talupoegkonda. Naiskodukaitsjate seas oli õpetajate kõrval märkimisväärne hulk just taluperenaisi ja peretütreid. (http://kultuur.elu.ee/ke486_lotad.htm ) Ajalugu- Lottade lõpp Lotta Svärd likvideeriti 23. novembril 1944. Vormirõivaste ja muude tunnuste kasutamine keelustati ja organisatsiooni vara tuli loovutada riigile. Karistuse kartuses hävitasid ja peitsid ka lotad oma vormikleite, fotosid ja dokumente. Osa Lotta Svärdi varast jõuti
ellukutsutud naisüksust "Lindade kompanii" nime all. Ka Eestis sai Naiskodukaitse asutamise põhjuseks asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. Riigikaitselistes vaidlustes olid poliitikud 1927.aastaks jõudnud üksmeelele, et Eesti riik vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Lisaks - iseseisva keskkorraldusega naisorganisatsiooni loomise tingis ka vajadus naiskodukaitsjate ühtseks koolitamiseks riigikaitse ülesannetest lähtuvalt. 2 1.2. Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud Naiskodukaitse loodi ajal, mil Eesti iseseisvust ja identiteeti toetas rahvuslusidee, mille üks olulisi komponente oli kodaniku altruistliku, riigi heaks antava panuse väärtustamine. Naiskodukaitse oli põhimõtteliselt apoliitiline, erakondade - ülene organisatsioon. Sellest arusaamast tulenesid ka Naiskodukaitse tegevuse
kompanii" nime all. Ka Eestis sai Naiskodukaitse asutamise põhjuseks asjaolu, et riik ootas Kaitseliidu ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt. Riigikaitselistes vaidlustes olid poliitikud 1927.aastaks jõudnud üksmeelele, et Eesti riik vajab oma iseseisvuse kindlustamiseks vabatahtlikkusel põhinevat riigieelarve välist reservväge. Lisaks - iseseisva keskkorraldusega naisorganisatsiooni loomise tingis ka vajadus naiskodukaitsjate ühtseks koolitamiseks riigikaitse ülesannetest lähtuvalt. Käsikäes Kaitseliiduga Kaitseliidu eriorganisatsioonina töötasid Naiskodukaitse jaoskonnad samanimeliste Kaitseliidu üksuste juures. Naiskodukaitse tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala. Majandusala eesmärgiks oli raha kui ka muude aineliste vahendite hankimine Kaitseliidu majandusliku külje kindlustamiseks selleks viidi läbi korjandusi, korraldati
,,Lipnik Stooli lood"- peategelaseks on Rootsi-Soome sõda Venemaaga, mille käigus Soome läks Venemaa koosseisu. Selles loos räägib vana lipnik noorele üliõpilasele oma mälestusi sellest sõjast. Kõik nimed, mida mainitakse, on ajaloolised. Lipnik Stooli lood on põhimõtteliselt luulekogu- esimene on ,,Maamme laulu". Kuulsam on veel ,,Porilaste marss"- mängitakse eriliselt pidulikel juhtudel, nt kui president siseneb kuskile jne. ,,Lotta Svärd"- Lotta on naiskodukaitsjate organisatsioon, mis tegutses eriti aktiivselt Talve- ja Jätkusõja ajal. Nimitegelase mees on sõjas hukkunud, ise ta käib seal ikkagi kaasas ja müüb meestele viina. Ta iseloomustab tavalist tubli soome naist. ,,Sven Tuva"- külahull, kes teeb kõike valesti. Kangelaseks saab ta kui käsu peale taganeda tungis tema hoopis peale, nii võideti lahing, aga Sven suri. Viimased 17 aastat oli Runeberg halvatud. Juba tema eluajal hakati tähistama 5. veebruaril tema