Vastanute hulgas oli ka kolm naisklienti, kes tõdesid, et Eestis on rõivad ülehinnatud. Kui alates 2004. aastast olid tarbijad avatumad kallimate ja paremate toodete ostudele (vt Joonis 3), siis 2008. aastal toimus sellekohane tagasiminek. Seoses majandusliku olukorra langusega toimus tarbijapoolne tugev hinnasurve ning oldi sunnitud 33 säästlikumalt elama. Siinkohal võib ka järeldusena välja tuua, et naisklient jälgib hoolikamalt võrreldes varasemaga ostlemise käigus kaupade hindasid ja teeb kaalukamalt ostuotsuseid. Kaheksandas küsimuses paluti hinnata Eestis müüdavate rõivaste sortimendi valikut. Üle poolte vastanutest (52%) leidis, et pakutav sortiment on varieeruv, see tähendab, et alati pole piisavalt suur. 34% naisi polnud üldse rahul, nemad peavad valikut ebapiisavaks. Ainult 11% vastanutest väitsid, et neile on täiesti meelepärane kodumaisel turul pakutav rõivakaup
pidada. (ka meie endi väärtused on kujunenud keskkonnas, milles ise viibime – see keskkond mõjutab ka meid ja meie väärtusi). Neil võib olla traumaatilisi kogemusi ja vajada nt psühholoogi, psühhiaatri või arsti abi. Kliendid, kes tulevad kollektiivsetest kultuuridest, kus kehtib grupidünaamika ja kus individuaal allub grupiautoriteedile (nt perekond, suguvõsa) – see viib meid soolise võrdõiguslikkuse teema juurde, kus noor naisklient ei pruugi omada iseseisvat otsustust võime, vaid see on tema meespereliikme või abikaasa otsustada. Sageli puudub ühine keel suhtlemiseks- kasutada tõlgi abi. Osades riikides ei taheta näida rumalana või näidata välja häbi, piinlikust – seega võib ette tulla olukordi, kus klient naeratab ja noogutab su jutu peale, kuid reaalselt ta ei näita välja, et ei saa millestki aru.
annaabi.ee 
