kindlustatud väravatega. Kreetal olid lossid kindlustamata, sest sõjategevust polnud, see tähendab lossiväravad olid avatud ja usutseremooniaidki korraldati ehk lossi keskhoovis. Kreetal religioonis oli härg kultusloom ning väga oluline. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli keskne koht Kreeta religioossetes kombetalitustes. Jumalannad olid väga austatud, ka Mükeenes, kuid seal olid siiski esikohal jumalad, kes olid mõnevõrra siiski olulisemad kui naisjumalad. Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid pidustusi ning sportlikke võistlusi. Mükeene kunsti aga iseloomustab see vastu sõjatemaatika ja kangelaseepika, kui sellegi poolest on üle võtnud eredavärviliste freskode maalimise losside ja jõukate majade seintele. Minoilise tsivilisatsioonile ei leia vastet näiteks Mesopotaamia või Egiptuse kultuurist.
või seksuaalsus vaid tema arukus. Kreeta ühiskond Kreeta ehk minoa kultuur. Minoa kultuuris olid naised silmapaistvalt esil. Näiteks ühes käsitööloetelus on toodud kaks korda rohkem naisi kui mehi. Mehed olid peamiselt sõdurid ja sõudjad. Oli ka preestrinnasid, kelle ühiskondlik staatus oli suhteliselt kõrge. Mõned olid jõukad maaomanikud ja juriidiliselt sõltumatud. Eriti suurt huvi on pakkunud Kreeta naisjumalad. Jumalanna esindas viljakust ja kasvujõudu. Näiteks Maojumalanna. Kreeta saarel oli kõikjal näha naiste kujusid, kellest paljudel olid käed tõstetud õnnistuseks ja kellest mõned hoidis käes Jumalanna kujusid, madusid ja kaksikirveid. Kreetlased kummardasid naisjumalust. Kreeta kuntstis kujutatakse naiste vestlusi, neid nimetati klatsiks või seltskonnaskandaalideks. Kreeta arhitektuuri on kujutatud naiselikuks: mugavaöt sisustayud maja ümbritsetud
Pausanias); - 10 raamatust koosnev teos ,,Kreeka perigees", koostas reisil läbi Kreeka emamaa g. allikalise baasi üldine seis. 2. Minoiline ja Mükeene periood: a. Kultuspaigad; b. losside osa kultuspaikade ja rituaalsete keskustena; - Knossosel polnud templeid, sestap olid lossid kultuskohtadeks c. andmed rituaalide kohta; d. Knossose lossi oletatav rituaalistik. avatud, hõlmasid suuri masse; naisjumalad kesksel kohal naiskujutiste leidude rohkus. e. Ikonograafia andmed jumalate kohta. Jumalad Knossose lineaarkirja B tahvlitelt; nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. Jumalad Pylose jt. Mandri-Kreeka keskuste lineaarkirja B tahvlitelt ja nende võimalikud seosed hilisemate Kreeka jumalustega. 3. Muutused religioonipildis 12. - 7. sajandil e.Kr. 4. Pühamud: a
looduse austamine ja esivanemate austamine. Jumalaid oli rohkesti muinaslätlastel, olulisem kujunes ajapikku Dievs(taevaisa,jumal)-kes juhtis kõiki maapealseid asju ja oli ka kõrgeim teiste jumaluste seas. Väga asutatud, kardeti Perkons(pikne)pahategude karistaja.poole pöörtuti et piksenooled endast eemal hoida paljust eemal hoida ja karistada vaenlasi . Jumis-põllusaaki , ja Üsin meesjumalad.karjakasvatus. Naisjumalad keda nimetati Mate, Meža mate (metsa ema)- jahi saagi saamiseks, metsade hoolitseja, Jura mate, kasutas kalu , merelaineid, torme, meremehed pöördusid. Zeme mate(maaema)kõik eluvaldkonnad. Oli veel ka teisi naisjumalaid Laima(õnn) ja Kärta (saatus.) Päike ja kuu. Jumalatel tuli andameid viia 12-13 saj oli ohvriteks põlluannid, kariloomad, metsloomad aga ka raha ja ehted jne, mida jäeti pühade loodusobjektide juurde.
annaabi.ee 
