Siiri Oviir on seotud Euroopa Parlamendi naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni koostatud vastava raporti vastuvõtmiseks ettevalmistamisega. Teema on aktuaalne, sest ühelt poolt tõstatab see küsimuse inimkapitali paremast kasutamisest majanduskasvu tagamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks, teiselt poolt näitab ära kitsaskohad: juurdepääs tööturule, töö- ja pereelu ühitamine, sooliste stereotüüpide püsimine jne. Kui naisjuhtidest rääkida, siis nende riskitegurid võivad peituda hoopis mujal, nt tuleneda sotsialiseerumise käigus kujunenud hoiakutest. Küsigem, millisena kasvatatakse pisikesi tüdrukuid? Olema õrnad, abivalmid ja hoolitsevad teiste suhtes, mitte aga iseseisvad, esilepürgivad ja otsustusvõimelised. Viimast kolme omadust peetakse kasvatusprotsessis pigem poiste pärusmaaks. Karjääriredelil kuluvad ära aga just need iseloomuomadused. See muidugi ei välista
suurem riskikäitumine 2. halvenenud psühhomotoorsed funktsioonid (Honkanen, 1993) Lisaks alkohoolile, teine autoavariid tekitav faktor on turvavöö kinnitamata jätmine, kuigi turvavööd on efektiivsed fataalsete vigastuste ennetamisviisideks, olenemata inimese vanusest, transpordivahendi suurust, liikluse kiirusest, tee tüübist, avarii tüübist, aastaajast, geograafilisest piirkonnast (Evans, 1987). Siin võiks tuua ka naiste ja meeste erinevuseid autojuhtimisel.Ühiskondlik arvamus naisjuhtidest on selline, et nad on halvemad autojuhtid kui mehed. Nad isegi hindavad oma juhtimisoskust madalamalt kui mehed (vaata 2. diagramm). Vastavalt sellele arvamusele, koosneb juhikäitumine sõiduki käsitsemisest ja meisterlikkusest liiklussituatsioonides. Järelikult, hea juht on oskusliku juhi sünonüüm.Aga tegelikult, samal ajal kui oskuslik juht teab, kuidas autot kriisisituatsioonis käsitleda, hea ja turvalik juht teab kuidas neid situatsioone vältida. Parim juht on see, kes on nii