· Vanemuise Kontserdimaja · Jõhvi Kontserdimaja Koverentsikorraldajad Eestis · Eesti Konverentsikeskus OÜ Telefon: +372 613 0640 WWW: http://www.konverentsikeskus.ee · Frens Konverentsiteenused (AS Frens) Telefon: 6 979 290 WWW: http://www.frens.ee Konverentsid, mis pakuksid huvi mulle · EHTE ETTEVÕTTEPRAKTIKA KONVERENTS 2011 EDUKAS PRAKTIKANT · EESTI NAISJUHTIDE JA -ETTEVÕTJATE KONVERENTS 2011: KÕPSKINGADEGA KLAASMÄEL Kasutatud allikad: www.konverents.ee 2. Innovaatilised ideed Lõuna-Eesti turismi elavdamiseks Ideed turismimessi jaoks.wmv 3. Näidisseminaripakett koos ajakavaga Seminaripakett sisaldab: · Hotelli seminariruumi kasutamine · Dataprojektori ja pabertahvli kasutamine · Jäävesi kogu seminari vältel · WiFi · Saabumisel kohvipaus küpsistega
aastase lapsega hoolduslehel (2011. aastal oli vaid 26,8% hoolduslehtede kasutajatest mehed). Naised on peamised vanemahüvitise saajad (2010. aastal oli 6,9% vanemahüvitise kasutajatest isad). Mees ja naine on nii kehalt kui ka psüühikalt erinevad. Neid erinevusi peab arvestama igasugune kasvatus ja poliitika. Nimelt on naised loomult paremad suhtlejad, on sotsiaalsemad ja nii peaksid olema ka paremad juhid, liidrid kui mehed. Võib oletada, et ühiskonna vabameelsemaks muutudes peaks naisjuhtide osakaal nii poliitikas, äris kui ka mujal suurenema. Sest ühiskonnas, kus võimu aluseks pole jõud ja vägivald, peaks naisel olema paremad eeldused liidrirolliks. Et inimesi edukalt juhtida ja suunata, peab neid hästi tundma. Selleks on naised üldjuhul võimelisemad kui mehed. Inimesed on erinevad, hoolimata oma soost, mõned on paremad juhid, teised halvemad, mõni jagab matemaatikat, teine mitte, ühel tulevad keelteoskused justkui iseenesest, teine peab
oluliseks pidamine juhatuste ja nõukogude poolt ning sellega tegelemine (nt pidev monitoorimine), vastavad programmid naiste kui potentsiaalsete juhtide julgustamiseks, mentorluse ja laiemalt koolituse edendamine (nt lapsepuhkuselt tulevatele naistele), personalijuhtimise põhimõtete ülevaatamine, naiste edutamise programmid jne jne. Ka ettevõte ise saab palju ära teha. Näiteks Deutsche Telekom seadis endale vabatahtlikult eesmärgiks saavutada 2015. aastaks naisjuhtide osakaaluks 30%. Kus on Eestis sellised algatused? Seega on võimalusi nii riigi ja ettevõtte kui ka indiviidi tasandil. Oluline on tahe jätta seljataha keskaegsed tavad ja mõtteviis. Naistest kui riskiteguritest rääkimine ei näita meie tahet, pigem alandab nii meest kui ka naist. Sama on lugu ka meie Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Miks oleme kinni meestekeskses ühiskonnatüübis? Tasakaalustatud ühiskond on efektiivsem ja elamisväärsem
annaabi.ee 
