Tema looming on läänemaailma muusika arenguga sujuvalt kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus pole haaranud tema tegemisi üleni endasse. Heliloojana on Mägi jäänud selgelt omanäoliseks, suveräänseks ja siiraks ning tema taotluseks on individuaalselt rahvuslik helikeel. Esimesse Eesti Vabariiki sündinuna on Mägi pärit ajast, kui naisheliloojad moodustasid ilmselge vähemuse. Tänapäeval, kui Eestis on Mäe kõrval mitmeid rahvusvahelist tähelepanu äratanud naisheliloojaid, on see väljend üleliigne. Naisi on aegade jooksul ikka tundelise lüürikaga seostatud, aga Mägi seda vaadet ei jaga: ,,Minu looming on pigem eepiline ja jutustav. Ma ei ütleks, et ma lüüriline olen. Ma olen palju karmim ja kargem, võib-olla asjalikum. Kuigi meeste ja naiste erinevat vaimulaadi tuleb muidugi tunnistada." Sama hästi on talle helilooja ja inimesena võõrad lai joon ja paatoslikkus ning tema looming tundub alati olevat lihtne ja kaunis
Näiteks "Kaevandus", "Päikese maja". Libretode aluseks tihti Kalevala. Mitte rahvuslikkuse pärast, vaid müstika allikana. 8 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Ulatuslik kooriteos "Eluraamat", kus tekstid on viies keeles. Tekst on kõlaline omapära. Vastaneid tuleb segada. Kõike kunagi olnut võib kasutada ka praegu. Kaose vastu kaitseb dodekafoonia. Struktuur ei ole põhiline. Kui tahad, võid struktuuri selgeks teha ka koerale . Kaia Saariaho Üks tuntumaid naisheliloojaid tänapäeval. Tema muusikat kirjeldatakse sõnadega variatsioonitehnika, hellus, aeglus. Ta ise arvab, et aeglus võib tulla soomlusest. Kasutab loomingus palju arvutit. Teos nimega "Vaikelu"! tehtud algusest lõpuni stuudios. Huvitav teos "Kristall" ja "Suits" mõlemas on sama materjal. Ühes on paremad osad, teises on väljavisatud praak esimesest. Ta kavatseb hakata ooperit kirjutama. Tema esikooper etendati 2000. Aastal. Nimega "Kauge armastus".
annaabi.ee 
