Charlotte von Steini näol sisenes Goethe ellu naine, kes hõivas selle koha mitmeteks aastateks, nagu ei keegi teine. Charlotte von Stein, seitse aastat vanem kui Goethe, oli Weimari tallimeistri naine, tark, haritud daam, kes oli samuti tegeles kirjutamisega. Goethe külastas Steini iga päev, ning mehe kirjavahetuses Charlottega näeme, kuidas Charlotte vaoshoitud sarmist sai peagi siiras armastus. Goethele oli Charlotte ideaaliks ning modelliks tervele reale naisfiguuridele tema töös, näiteks Ipfigenie tema teatritükis “Iphigenie auf Tauris”. Ta töötas nii kaua kui tema aeg lubas Fausti kallal, ning novelliga “Wilhelm Meisters Lehrjahre”, krirjutas luuletusi ning ballaade. Kuna tema laiemad tööd, arenesid väga aeglaselt, polnud kahtlustki, et kohtuelu nõudmised olid viinud Goethe loomingulisse kriisi. Te võttis ette väga kartmatu katse vabastada end nendest piirangutest. Ilma kellelegi ütlemata läks ta
Rubensi looming on hümn elule ja selle rõõmudele. Värvid ta maalidel on intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. On teada, et enamiku oma tööde kavandeist tegi ise, maalisime aga usaldas oma töökoja meistritele. Barokiajastu tüüpilise maalijana arvastas röövimis- ning ägedaid võitlus-stseene. Nt. ,,Leukippose tütarde röövimine" stseen kreeka mütoloogiast, sellel näeme ka Rubensi armastatud võtet vastandada tumedaid musklites mehi heledatele ümaravormilistele naisfiguuridele. Traagilisi elamusi ja nukrat järelemõtlikkust Rubensi töödes ei esine. Hollandi maalikunst Hollandi kunst saavutas iseseisvuse nii nagu Holland ise. Hollandi laevastik oli võimas, võrreldav inglise laevastikuga. Sõideti eksootilistesse maadesse, toodi eksootilist kaupa kaugelt. Hollandlased püüdsid olla sõltumatud õukonnast, kuigi elamud olid elanikel barokilikud. Neil ei ole losse ja ballidetraditsioone. Õukonnakultuure pole, aga elulähedane barokk. Tubade seintele taheti maale
annaabi.ee 
