muu ameti ehk pani ta mõne talu rentnikuks. Missugused on Eesti armuilma iseloomulikud jooned? Kõigepealt truudus ja abieluvoodi puhtus. Tähelepanemiseväärt on aga see, et kui teiste rahvaste juures abielutruudusest kõneldakse siis mõeldakse ikka naisi, meestele ei panda ustavuse murdmist nii palju pahaks. Eestlaste juures käis kindla ustavuse nõudmine täielikult ka meeste kohta. Ja mehed on seda kindlasti täitnud. Naisemehe truuduse murdmine maal oli haruldane asi: sarnastest juhtumitest kõneldi, kui imeasjadest ja süüdlane langes üleüldise põlguse alla. Rootsi aja ajaloo kirjutaja Th.Hiärn kirjutab: „Abieluvoodi on neil puhas ja määrimatta. Ka ei ole ma eestlastest iial kuulnud, et abielunaist abielu rikkumises oleks süüdistatud, veel vähem, et keegi selles süüdlane oleks leitud. Ka siis , kui nad alles paganad olid ja Jumala sõnast midagi ei teadnud on nad abieluseisust au sees hoidnud.“ J
Luther kaalub otsust talupoegade mässu pärast. Küsinuna nõu juristist sõbra käest saab Luther vastuseks: ,,Kui see munk abiellub, naerab teda kurat ja terve maailm ning ta hävitab korraga kõik selle, mis ta on loonud!" Seda kuuldes otsustab Luther kiiresti. Juba kihluspäeval lasevad nad endid laulatda ,,Mustas kloostris." Abiellumine võttis Lutheril aupaistet maha muutes ta tavaliseks inimeseks. Alguses tundus uus elukord talle raskena. Midagi ta südamepõhjas sundis teda justkui naisemehe seisust alavääristama. Ta siiski peab hoolitsem naise eest, kes soovib kogu hingest olla mehe elus toeks. Siiski naistest enestest ta pole elu lõpuni heas arvamuses. Neis olevat liiga palju rikutut. Kuigi sünnitamist peab ta pühaks. Hoolimata kõigest oli naisest talle abi. Naine seadis aasta jooksul kõik kodu korda andes kodule uue ilme. Varsti kinkis ta ka reformaatorile lapse ning Luther õppis oma naist enam ja enam armastama
annaabi.ee 
