teed ihalduse siis; sind õrnalt hoidsin mina, Visnapuu 2003:12 Ühele naisele 1 Üks kord su nägin oma teel, Kui merivaigust rasked hiukse üle õla, siis kadusid kui õhtutaeva valgus sina nii ainus kord su nägin oma teel. ning üksi, nagu leinapaju maantee ääre mina, Kas tuled iialgi nii ilus veel su tulekut jäin kurtes ootama veel. kui jäänud sinust minu hinge mälestuse kõla. Jäi meelde veel kui muinasjutt su naiseline ilu ja simapilk, mil seisid keset teed. Su ümber õhtupäike sidus keed, siis läksid sa, jäi maha minu ümber öine vilu. Visnapuu 2003:23 Marie Under ● Sündinud 27. märts 1883. ● Ta isa oli Friedrich Under, ema Leena Under ja tal oli 4 õde-venda. ● 9. eluaastani käis ta väikelaste koolis. ● Hiljem õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas
suhted, kui seadusliku abikaasaga. Oli suure au sees meestevaheline sõprus. Oli kombeks, et juba kogemustega mees võttis nooruki oma hoole alla, oli talle isiklikuks eeskujuks, vestles temaga elulistel teemadel ja jagas praktilisi näpunäiteid. Selline suhe oli ammustest aegadest peale üks atistokraatliku kasvatuse aluseid. Kuid sageli kaasenes sellega ka erootiline kiindumus. Suhet, mida kreeklased pidasid täiesti normaalseks, nimetati pederastiaks. Naiseline armastus oli tuntud lesbilisuse nime all. Meelelahutus: Elunautimine ja elurõõm oli tähtsal kohal. Sport (gymnasium e. Alasti olemise koht) Avalikud üritused (valdavalt mehed) 1.rahvakoosolekud 2.usupidustused 3. sport-olümpiamängud Zeusi auks 4.Teater-Dinsoyose auks -tragöödiad (vääriskasvatus) ja komöödiad (poliitikute pilamine) -amfiteater-teatri läbiviimise koht 5.Lüürika kangelaslaulud, luule flöödi ja lüüra saatel USK Jumalad-
annaabi.ee 
