Moodse naise elus on kodu teisejärguline, sest enne tahetakse oma elu elada ja siis kodule mõelda. Ning puhkus on üks väärtus, mis kõigile meeldib, aga lubada saavad vähesed. Traditsiooniliselt on olnud naine see, kes hoolitseb kodu eest ja armastab oma peret. Ammustel aegadel peeti kurvikaid nais naiselikeks ja välimusest väga ei hoolitud. Tänapäeva meedia kajastab aga piitspeenikesi ja plastilise kirurgia läbinud naisi ja neid väidetakse kõige ilusamateks ja naiselikemaks ning kogu ühiskond püüab end elle pärat muuta. Ka räägitakse meedias naiste õigustest ja sellest, mida üks või teine naine on saavutanud ning see lükkab naised oma pereema rollist välja midagi uut proovima. Ma ei oska anda täpselt vastust küsimusele, kas soov vastata ühiskonnas aktsepteeritavale standardile on tulnud naistele kasuks või kahjuks. Inimesed, kes on saavutanud kõrge taseme tööl on selleks ka palju pingutanud. Nad on näinu kõvasti veava ja hakkama saanud ka
Toidumajandus. Toidukaupa hakati üha rohkem ostma just poest. Vähenes suurte talviste toiduvarude varumine. Neid sai nüüd lihtsamalt hankima. Suuremates kogustes liha ja kala enam ei säilitatud. Toidusedel muutus mitmekesisemaks söödi rohkem värskemaid asju; kurk, salat jne. Mood. Naistemoe ideaaliks oli 20-datel linnalik, euroopalik iluideaal: lühikesed juuksed, sportlik ja sihvakas välimus, veidi poisilik välimus. 30-datel muutus ideaal vähem poisilikumaks ja rohkem naiselikemaks. Riietus rõhutas kirsast taljet ja laiemaid õlgu, ,,nn herilasepiha naised". Igapäevane riietus linnas alla põlve rätsepakostüüm, pealtnööritavad kingad, porisema ilmaga pandi kalossid peale. Kalossid muutusid isegi moeröögatuseks, mida kanti ka ilma kingadeta. Traditsioonilisemad meelelahutusorganisatsioonid ja nende tegevus toimus EV aja ka edasi. Levis ka erinev sportlik ajaveetmine. Järjest rohkem hakkasid levima uued tantsud tangi ja fokstrott
annaabi.ee 
